NOBEDAD NÄPUD | Algas registreerimine ülipopulaarsele istutuspäevale

Praegu on paras aeg end kirja panna RMK metsaistutuspäevale. Lisaks rõõmule looduses liikumisest saab nii anda ka oma panuse meile kõigile kuuluva metsa kasvamisse ning tegelikult isegi riigikassa tuludesse.

Riigimetsa majandamise keskus ootab tänavu kevadel taas kõiki istutuspäevadele oma kätega uut metsapõlve kasvama panema. RMK avatud metsaistutuspäevad toimuvad 17. ja 18. mail.

Metsaistutuspäevad toimuvad neljas kohas – reedel, 17. mail Harjumaal Kose läheduses, Raplamaal Jõekülas ja Tartumaal Väänikvere külas. Laupäeval, 18. mail pannakse metsa kasvama Harjumaal Kupu külas.

Istutuspäeval osalemiseks tuleb end RMK kodulehel registreerida. Ettevõtmise menukuse tõttu täituvad kohad reeglina paari päevaga.

Metsa istutamise eesmärk on, et igal kasvukohal kasvaks parimad noored metsad. Istutades saab uue metsa kiiremini ja kindlamalt kasvama, osa alasid jääb ka looduslikule uuenemisele, selgitas RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.

„Kõik taimed, mis riigimetsa istutatakse, on kasvatatud hoolikalt valitud puude seemnetest meie oma taimlates. Mulda jõuavad tõesti vaid parimatest parimate puude hoolikalt valitud järglased,“ märkis Väät.

Peamiselt istutatakse riigimetsa mände ja kuuski, samuti kaski ja sangleppi. Nende vahele hakkab hiljem kasvama ka teisi puuliiku ning siis kujundatakse enamikust neist siiski segametsad.

Väät tõdes, et pärast seda, kui puud on mulda saanud, tõsine metsakasvatustöö tegelikult alles algab. „Istutamine on alles esimene samm, seejärel tuleb 15–20 aastat hoolt ja vaeva näha, et taimed ka kasvama läheks ja jääks,“ tõdes ta.

Metsa istutades ja puude kasvamist suunates saab kujundada mitmekesised, aga ka väärtuslikku puitu andvad metsad. Puit on taastuv looduslik materjal, mille tähtsus ajaga aina kasvab – puiduga saab asendada neid materjale, mida praegu veel toodetakse taastumatutest loodusvaradest.

Puidumüük on RMK peamine sissetulekuallikas ja saadud tulust suur osa läheb riigikassasse.

RMK kandis riigikassasse 88,7 miljonit eurot

Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu kinnitas 20. märtsi istungil RMK 2023. aasta majandusaasta aruande. RMK möödunud aasta käive oli 306,4 miljonit ja ärikasum 128 miljonit eurot.

Kasumieraldisena kandis RMK riigikassasse kokku 88,7 miljonit eurot, millest 75 miljonit olid dividendid ja 13,7 miljonit dividendidelt arvestatud tulumaks.

Suurima osa riigi tulundusasutuse mullusest käibest moodustas puidu müük – kokku 303,5 miljonit eurot. RMK müüs aasta jooksul 3,9 miljonit kuupmeetrit puitu. Müüdud ümarpuidu keskmine kuupmeetri hind oli 79,2 eurot, jäädes varasema aasta hinnatasemele alla 3,6 euroga. Puidu keskmine ühikuhind oli seejuures aasta esimesel poolel viiendiku võrra kõrgem kui teisel poolel.

RMK nõukogu esimehe Kadri Landi sõnul oli puiduturg eelmisel aastal küll heitlik, kuid kokkuvõttes soosis kõrge hinnatase aastatulemust. „Tänan kõiki RMK inimesi, kes tegelevad igapäevaselt meie tähtsaima loodusvara hoidmise, mõistliku majandamisega ning erinevate loodushüvede pakkumisega Eestimaa inimestele,“ märkis Land.

Lisaks dividendimaksele riigikassasse investeeris RMK puidu müügist teenitud rahast üle 60 miljoni riigimetsade uuendamisse ja hooldustöödesse, avalikus kasutuses olevatesse metsateedesse, looduskaitsetöödesse,  metsakülastuste korraldusse ja loodusharidusse. RMK on juba aastaid Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

RMK-l puuduvad laenud, samuti ei ole RMK-l täiendavaid riskitegureid, mis sõltuks valuutakursside, börsihindade või intressimäärade muutusest.

Kinnitatud majandusaasta aruande ja 2023. aasta kasumieelarvega saab tutvuda RMK kodulehel.