Nagu üraskist ja juurepessust kuusel veel vähe oleks, löögi all on ka kask
(2)Varakevad on paras aeg metsa inspekteerimiseks ja üraskihooajaks valmistumiseks. Tuleb välja, et juurepess ja üraskid on omavahel seotud. Kuid see pole veel kõik – ka kaske ähvardab uus kahjur.
Metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda, soovitab Keskkonnaagentuur. Kuuse-kooreüraski hooaja alguseni on küll veel mõned kuud, kuid just nüüd on paras aeg metsaomanikel oma metsas ringi vaadata pilguga, kas sealt ehk ka miskit üraskile meelepärast on leidunud.
Keskkonnaagentuur: paras aeg valimistuda
Kuuse-kooreüraski lendlus hakkab meil sõltuvalt ilmadest tavaliselt aprilli lõpupoole, kuid hooajaks tasub valmistuma hakata juba praegu. Seniks kuni ürask alles talvitub, tasub metsaomanikul tutvuda üraskikahjustuste juhendmaterjaliga Keskkonnaportaalis ning teha jalutuskäik endale kuuluvas metsas.
Metsas käies tasub kaardistada sügise või talve jooksul tormi poolt heidetud või lume murtud kuused, mida saab kasutada üraski sigimisperioodil püünispuudena. Samuti peaks nüüd olema äratuntavad ka värskelt kuivanud või kuivama hakanud kuused, mis viitavad reeglina kuuse-kooreüraski kahjustuskoldele.
Kõige efektiivsemaks kuuse-kooreüraski tõrjemeetodiks on püünispuude langetamine ja õigeaegne metsast äravedu koos tormi- ja lumemurru puudega.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhata Taivo Denksi sõnul on just lähinädalatel õige aeg püünispuud langetada. „Püünispuudeks valitakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus alla jäänud kuused eelmise aasta kahjustuskolde lähedusest. Püünispuude koha valikul tuleb arvestada kindlasti sellega, et veel sama aasta kevadel tuleb püünispuud mõne nädala jooksul pärast nende asustamist metsast saeveskitesse töötlemiseks välja vedada,“ lisab Denks
Ürask ja juurepess käsikäes
Soome teadlased on teinud kindlaks seose kuuse-kooreüraski ja juurepessu levimise omavahelise seose, kirjtuatakse portaalis forest.fi. „Juurepess näib olevat üks olulisi tegureid, mis põhjustab hariliku kuuse kahjustusi kuuse-kooreüraski poolt. Seda eriti enne, kui mardikad paljunevad,“ ütleb Werna Wahlman Helsingi ülikoolist.
Wahlman täheldas, et kolm neljast juurepessuga nakatunud kuusest kannatasid ka kuuse-kooreüraski käes. „Seen nõrgestab puujuuri, muutes need tuulekaõrnemaks, ja tuulemurd meelitab kuuse-kooreüraskeid,“ selgitab Wahlman.
„Nii et kui töötlete kände juurepessu vastase vahendiga, saate kaudselt aidata vältida kuuse-kooreüraski kahjustusi,“ ütleb Wahlman.
Wahlman juhib tähelepanu ka sellele, et metsa kaitsmiseks kuuse-kooreüraski eest ei piisa pelgalt juurepessuga võitlemisest; vaja on ka muid metsamajandustoiminguid.
„Üldiselt on segametsad kuuse-kooreüraski ulatuslike kahjustuste suhtes vähem tundlikud,“ märgib Wahlman.
Meie tingimustes on just sel põhjusel istutatud kuuse asemel sageli kaske. Aga ka see ei pruugi tagada tervet tulevikumetsa.
Uus satikas ohustab kaski
Kui Euroopasse peaks levima kase-salehundlane, võib see tappa kõik Euroopa kased, vahendab portaal forest.fi. Seni pole Euroopas surmavat kase-salehundlast (Agrilus anxius) kohatud, kuid teda jälgitakse tähelepanelikult.
„Põhja-Ameerikasse istutatud euroopa kase vaatluste põhjal võime eeldada, et Euroopa kase suremus on peaaegu 100%, „ ütleb doktorant Sezer Olivia Kaya Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli (SLU) bülletäänis .
Rootsi teadlased on välja töötanud molekulaartehnoloogial põhineva meetodi, mis suudab DNA põhjal tuvastada putuka või selle väljaheited juba varajases staadiumis.
„Kui kase-salehundlane peaks maanduma Euroopas, oleks ülimalt oluline võtta kasutusele võimalikult tõhusad ja kiired meetmed, et vältida selle levikut keskkonda. Pole mõtet võtta tarbetuid riske, „ ütleb Soome loodusvarade instituudi (Luke) vanemspetsialistilt Heikki Nuorteva.
Kui kaskedel avastati mõni neist mardikatest või nende vastsetest, tuleks kõik läheduses olevad puud kiiresti langetada, et vältida putuka levikut.
„On tõenäoline, et see mardikas võib piisava aja jooksul lennata mitme kilomeetri kaugusele, kuigi seda mõjutavad sellised asjad nagu ilm ja üksikute mardikate füsioloogiline seisund,“ ütleb Nuorteva. „Puiduvedudega võib mardikas ka üsna kiiresti liikuda.“
„Kahjurite populatsioon ei saa üleöö plahvatuslikult kasvada, vaid kulgeb loomulikult siis, kui muud keskkonnategurid on soodsad. Teine asi on see, et me ei tea täpselt, kuivõrd on Soome kaseliigid ja nende geneetika sellele konkreetsele kahjurile vastupidavad,“ juhib Nuorteva tähelepanu.
Isegi kui Euroopast pole kase-salehundlast leitud, on Nuorteva sõnul ainuüksi Soomes kümmekond sugulasmardikat, kellest vähemalt kaks liiki võivad kaske rünnata.
„Me ei tea, kas nende teiste Agriluse liikide looduslikud vaenlased, nagu parasiidid või röövloomad, võivad samuti ohjeldada uue kahjuri hüpoteetilist epideemiat Euroopas. Teame, et näiteks paljusid üraskihäirib sama parasiitide ja röövloomade kogum,“ ütleb ta.
Kuidas märgata kase-salehundlase kahjustusi? „Selle putuka poolt nakatunud kase tüvel ja okstel on umbes poole sentimeetrise läbimõõduga D-kujulised väljapääsuavad. Täiskasvanud mardikad on üsna väikesed, umbes 7–12 millimeetrit suured. Emane muneb oma munad tüvele ja okstele koorepragudesse,“ vastab Nuorteva.
Peamine kahju, mida puule tekitavad kase-salehundlase vastsed, on tingitud nende käikudest koore all ja maltspidus, mis takistab vee ja toitainete transporti. „Täiskasvanud mardikad teevad puule vähe kahju, kuna toituvad ainult kaskede ja teiste lehtpuude lehtedest.“
„Kase-salehundlane pärineb Põhja-Ameerikast, levinud Kanadas ja USA-s
kõikjal, kus kasvavad kased,“ selgitab Eesti Maaülikooli emeriitdotsent Kaljo Voolma. „Ta võib asustada kõiki kaseliike ja nende hübriide, mistõttu võib saada väga ohtlikuks kase kahjuriks Euroopas.“
Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon (EPPO) on kandnud ta ohtlike taimekahjustajate A1 nimekirja. „Siiani pole teda küll Euroopas tuvastatud, kuid puude vastuvõtlikkust selle kahjuri suhtes võib suurendada põuane ilmastik, aga ka teiste kahjustajate (sh kase-maltsaürask, kasepuurlane, pajumailane jt) esinemine,“ hoiatab Voolma. „Möödunud aastal oli näiteks Lõuna-Eestis laialt levinud metsa-külmavaksik, kelle kahjustatud kaasikuid peaks eriti hoolikalt jälgima.“
