Poliitkomöödia idee sündi kirjeldades maalib Peep Maasik mu meeltesse pildi, kuidas ta vaatas riigikogu infotundi, poeg süles magmas. Kuulas ja ehmus. Muutus kurvaks. Analüüsides seda, mis riigikogus sünnib. „Et niimoodi kõneletegi? Ja minu laps peab selles maailmas elama hakkama.“ Selline otsene puudutus.