Pühal on ka mitmeid teisi nimetusi nagu lihavõtted, munapühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad ja jänkupühad.

Munadepüha kommet on aidanud kujundada vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või mulla sisse, et uus vili kasvaks sama kuldkollane nagu munagi. Samuti tähistab muna uue elu algust, sest ka loodus ärkab just sel ajal talveunest. Seega on see muistne külvipüha komme üle kandunud ka lihavõttepühadele.

Munasid värvitakse lihavõttehommikul ning ammustest aegadest peale on selleks kasutatud näiteks sibulakoori, vihalehti, sammalt ja paljusid muid värviandvaid taimi. Tänapäeval on olemas ka spetsiaalsed munade värvid.

Kevadpühade hommikul on mõnel pool ka pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Jänes sümboliseerib uut elu, sest poegib sageli ja korraga sünnib palju poegi.

Vanasõna ütleb: „Lihavõtted – vaesed pühad, jõulud – rikkad pühad“. Nimelt oli jõulupühade ajal toidulaud rikkalik, lihavõtte ajal katsid lauda aga põhiliselt muna- ja piimatoidud.

Millal on lihavõtted?

2024. aastal – 31. märts

2025. aastal – 20. aprill

2026. aastal – 5. aprill

2027. aastal – 28. märts

2028. aastal – 16. aprill

2029. aastal – 1. aprill

Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.
Lugeja foto pühademunadest.

Vaata rohkem pilte Maalehe postituse alt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena