FOTOD | Eestlaste loovusel pole piire: kõige kirjumad, vahvamad ja ilusamad pühademunad
(1)Lihavõtted ehk ülestõusmispühad on vanimad ja tähtsaimad ristiusupühad. Lisaks nimetatakse seda päeva ka munadepühaks, mille käigus traditsiooniliselt ka munasid värvitakse. Vaata lugejate poolt saadetud pilte.
Lihavõtted on liikuvad pühad ning sel aastal langesid need 31. märtsile. Sõna „lihavõtted“ märgib katoliku kiriku 40-päevase lihasöömise keeluga paastuaja lõppemist, millest alates võidi jälle liha võtta.
Pühal on ka mitmeid teisi nimetusi nagu lihavõtted, munapühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad ja jänkupühad.
Munadepüha kommet on aidanud kujundada vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või mulla sisse, et uus vili kasvaks sama kuldkollane nagu munagi. Samuti tähistab muna uue elu algust, sest ka loodus ärkab just sel ajal talveunest. Seega on see muistne külvipüha komme üle kandunud ka lihavõttepühadele.
Munasid värvitakse lihavõttehommikul ning ammustest aegadest peale on selleks kasutatud näiteks sibulakoori, vihalehti, sammalt ja paljusid muid värviandvaid taimi. Tänapäeval on olemas ka spetsiaalsed munade värvid.
Kevadpühade hommikul on mõnel pool ka pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Jänes sümboliseerib uut elu, sest poegib sageli ja korraga sünnib palju poegi.
Vanasõna ütleb: „Lihavõtted – vaesed pühad, jõulud – rikkad pühad“. Nimelt oli jõulupühade ajal toidulaud rikkalik, lihavõtte ajal katsid lauda aga põhiliselt muna- ja piimatoidud.
Vaata rohkem pilte Maalehe postituse alt.
