Ilmainimestel oli jälle põhjust pidu panna

Märtsi 23. päeval tähistavad meteoroloogid, klimatoloogid, atmosfäärifüüsikud ja teised ilmainimesed üle kogu maakera meteoroloogiapäeva.

Kohe kevade alguses on üleilmsed tähtpäevad mitmel sõsarteadusel. Nimelt, päev enne ilmauurijaid ja -mõõtjaid peab veega tegelevate teadusalade rahvas veepäeva.

Meteoroloogiapäeva on peetud 1950. aastast, kui kinnitati WMO (Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni) konventsioon. 22. märtsil veepäeva tähistamise algatas ÜRO 1993. aastal, et rõhutada puhta vee tähtsust ja mageveevarude hoidmise vajadust.

Meenutuseks: WMO korraldab nii meteoroloogia kui ka hüdroloogia valdkonna rahvusvahelist tegevust, olles sarnaste ÜRO ühingute seas kõige tõhusam: üks kasutatud dollar toovat kümme korda enam kasumit, seda enamasti tänu täpsetele ilmaprognoosidele troopikaaladel.

Kõigi aegade palavaim aasta

Pidutsemiseks leiab alati põhjust, ütleb rahvatarkus. Suured üleilmsed organisatsioonid mõtlevad oma tähtpäevadeks välja asjakohaseid teemasid ja deviise, millest saaks konverentsidel rääkida ja millele peokõnedes toetuda.

WMO peakorteris Genfis hakatakse järgmise meteopäeva teemat välja nuputama juba mitu kuud varem – ikkagi oluline suunis! Esimest korda tehti seda 1961. aastal. Tookord igavalt – „Meteoroloogia üldised teemad“. Juba 1968. aastal oli kokkusaamistel teemaks aktuaalsem „Meteoroloogia ja põllumajandus“. Kliimaprobleemid jõudsid sel päeval arutlusele alles 1986. aastal. Ja jäid.

Teiseks traditsiooniks sai püüd koostada meteoroloogiapäevaks värske ülevaade eelmise aasta ilmastikust. Viimane neist kinnitas, et 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem – maapinnalähedane globaalne keskmine õhutemperatuur oli 1,45 kraadi üle tööstuseelse aja (19. sajandi lõpu) keskmise.

Ilmarindel muutuseta

Seekord oli WHO meteopäeva teemaks pakkunud „Kliimategevuste eesliinil“.

„Maailm läheb soojemaks ja rekordid purunevad,“ ütles Keskkonnaagentuuri (KAUR) direktor Taimar Ala meteopäeva puhul korraldatud traditsioonilise konverentsi alustuseks. „Muutuva kliima tingimustes näeme erinevat ilma ja selle äärmuslikke tujusid.“

Konverentsil oli jutuks metsade tuleohu uue indeksi rakendamine, satelliidiandmete kasutamine ilmaprognoosis; ülikoolide teadlased tutvustasid kliimamudeleid ja olukorda Maal (1,5kraadine tõus on juba ületatud!), samuti Läänemere seisundit.

Vahemärkusena peab ütlema, et rahva üldine kliimateadlikkus on veidi paranenud. Pool sajandit pole enam raadiost kuulnud: „Täna hommikul oli Tallinnas kliima ilus!“ Teisalt: Euroopa Liidu eurobaromeetri-nimelise küsitluse kohaselt on meil veel arenguruumi: et kliimamuutus on väga tõsine asi, leidis 45% Eesti elanikest, euroliidu elanikest aga arvas nii tervelt 77%.

Andmeid, andmeid!

Veerand sajandi eest hurjutati ilmateenistust, et ta „istub oma andmete otsas“. Nüüd on olukord vastupidine: KAURil on loodud digitaalne keskkonnaportaal, mille avaandmete (s.t kõigile ligipääsetavate andmete) kättesaadavus lihtsustab huvilistele igasuguse eluslooduse, metsa, vee, õhu kvaliteedi, ilma ja kliima jm kohta käiva teabe leidmist ning kasutamist. Vaja on vaid omada arvutit ja mõningast sellega ümberkäimise oskust.

Taimar Ala kinnitas konverentsil, et töö ilmaandmete kvaliteedi, ilmaprognooside täpsuse ja usaldusväärsuse nimel käib päevast päeva. Konverentsi lõpetas aruteluring, kus ilmaandmete kasutajad – lendurid ja laevnikud – rääkisid, kuidas ilm neid tegelikult mõjutab…

Lõpetuseks. Samal ajal peeti Võrtsjärve ääres limnoloogiakeskuses veepäeva konverentsi teemal „Vesi rahu heaks“. Kui Tallinnas räägiti mere seisundist, siis seal arutati kliimamuutuste mõju Eesti järvedele. Mõtelgem: ühe ajalehe tegemiseks kulub 300 liitrit vett, kanamuna tarvis 100 liitrit enam…