VIDEO ja AUDIO | Kas tõesti on Eestisse jõudnud koletis, kes sööb lehmadelt udarad ära...

Šaakal on Eestis olnud vaid veidi enam kui 10 aastat, aga hirmud aastakümneid... justkui oleks selle argliku koerlase näol tegemist verejanulise T-Rexiga miljonite aastate tagant. Aga miks me ikkagi siis šaakalit pelgame ja põlgame, saab kohe mõningase selgituse.

Šaakali nimi on eesti keelde jõudnud väidetavalt pärsia keele vahendusel: trg çakal < prs shagāl (vrd ka vene keeles – šakal). Kirjapilt on aja jooksul muutunud – 1918. aastal soovitas ÕS kirjutada „saakal“.

Varasemad sõnaraamatud märgivad, et šaakal on röövloom, hilisemad – kiskja. Kuigi mõlemad on predaatori eestikeelsed vasted, tundub „röövloom“ siinkirjutaja meelest natuke agressiivsema kõla ja tähendusväljaga.