Nüüd püüab RMK luua süsteemi, et taoline õnnetus ei korduks. Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja RMK leppisid kokku töökorralduses, kuidas jõuab teave arenduste keskkonnakahju kompenseerimiseks ettenähtud hüvitusalade kohta kõigi osapoolteni ja alad jäävad majandustegevusest puutumata.

Valitud alad kiiresti kaardile

Hüvitusalad on metsaosad, mis määratakse ehituseks või muuks mitte-metsamaaks raadatud alade asemel kaitse alla, et pakkuda elupaiku liikidele, kes inimtegevuse tõttu oma kodust ilma jäävad.

Uus töökorraldus näeb ette, et edaspidi jõuab hüvitusalade informatsioon vajalikule kaardikihile kohe pärast kompensatsiooniks sobilike alade väljavalimist ja enne hüvitusalasid sisaldavate planeeringumuudatuse kooskõlastamisele saatmist.

Ennetava meetmena vastutab Keskkonnaamet hüvitusalade Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kandmise eest ja nii jõuab hüvitusalade info tulevikus kiiresti ka metsaregistrisse. Rohkem aega võtva ametliku kooskõlastusprotsessi tulemusel võivad alad teatud määral muutuda, siis tehakse hiljem kaartidel vastavad korrektuurid.

Eestis on käimas mitmeid suurarendusi, näiteks Rail Baltic ja Nursipalu kaitsepolügoon, nende hüvitusalade väljavalimine, menetlemine ja vajalikule kaardikihile jõudmine võtab pikalt aega ning seetõttu võivad hüvitusalad sattuda majandamisse.

„Uus töökorraldus kindlustab, et hüvitusalad täidavad oma ülesannet ja arendamisele ette jäävad liigid saavad seal uue elupaiga,“ ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Vajalikud muudatused lisab Kliimaministeerium hetkel ette valmistatava Looduskaitseseaduse muutmise ettepanekute hulka.

Aina enam rõhku looduskaitsele

„Meil tuleb järjest rohkem projekte juurde, mis vajavad hüvitusalasid, seega vajame kindlat korda, et info ametiasutuste vahel liiguks võimalikult kiirelt. Info jõudmine metsaregistrisse annab Keskkonnaametile aluse hüvitusaladele võetavate metsateatise kinnitamisest loobuda,“ rääkis Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

RMK võtab aastas tuhandeid metsateatisi ja automaatselt jäävad meil majandamisest välja kaitsealad ja direktiivi metsaelupaigad ka väljaspool kaitsealasid. „Hüvitusalade kaardikihile jõudmine aitab vältida olukordi, kus RMK majandab hüvitusalaks plaanitud majandusmetsa, sest meil puudub selle kohta info. Selgus ja toimivad süsteemid on kõigi huvides,“ selgitas RMK juhatuse esimees Mikk Marran.

RMK pingutab kõvasti, et aina enam looduskaitse nõudmistele vastata. Veebruaris liitus RMK keskkonnahoidlike ettevõtete esindusorganisatsiooniga Rohetiiger, et koos tõhustada metsandusvaldkonna säästvat arengut ning edendada loodushoidlikke praktikaid.

Lisaks sellele võtab RMK looduskaitseosakond tööle kolm metsaökoloogi erinevatesse Eestimaa piirkondadesse. Nende ülesanneteks on analüüsida kaitstavatele loodusobjektidele ja liikide elupaikadesse kavandatud raiete võimalikkust ning negatiivset mõju vältivate ja leevendavate meetmete kirjeldamine; analüüsida kuivendussüsteemide korrashoiuga seotud tegevuste keskkonnamõju, kavandada negatiivset mõju leevendavaid meetmeid ning hinnata erinevate meetmete tulemuslikkust; kontrollida planeeritud raielankidel ja metsaparandusobjektidel Euroopa Liidu loodusdirektiivi metsaelupaikade, vääriselupaikade ja kaitstavate liikide elupaikade leidumist ning vajadusel kavandada meetmed nende säilimiseks; kontrollida riigimaa loodusväärtusi puudutavat teavet; anda sisend oma tööpiirkonna kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjade eelnõude kohta ning esindada RMK-d suhtluses riiklike asutustega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega.