![Katrin Pärn peab Tartu plussiks, et siin saab teha asju, mis meeldivad, rahulikumalt kui pealinnas. Siiski on aeg-ajalt tunne, et tahaks mere äärde.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/56a3ba7f-c9f4-4b85-a494-0acac7ace5e3.jpg?noup&w=767&h=914&r=9:16&ch=0.4692&cw=0.5561&cx=0.1559&cy=0.1043&rotate=0&flip=0)
Katrin Pärn peab Tartu plussiks, et siin saab teha asju, mis meeldivad, rahulikumalt kui pealinnas. Siiski on aeg-ajalt tunne, et tahaks mere äärde.
FOTO: | Delfi Meedia
Näitleja ja lavastaja Katrin Pärna elu on täis paradokse. Temast sai näitleja, sest ta vihkas Tartut – linna, kus on nüüd üle kahekümne aasta elanud ja vägevalt loonud. Pärn ütleb, et tõelise teatriarmastuse avastas ta alles siis, kui oli valmis teatrist loobuma. Ja oma isast tunneb ta praegu rohkem puudust kui lapsena.
Meie jutuajamise jooksul üllatab vana tuttav Katrin mind üha uute elu- ja mõttepööretega. Näiteks kui tihedast töögraafikust kuuldes küsin, kas ta autot juhib, saan vastuseks, et jah, 20 aastat, aga kohe ka tõdemuse, et ehk ei tahagi ta enam saada kirjanikuks nagu kooliajal, vaid hoopis rallisõitjaks. Suured autod teda ei paelu, pigem kiired.
Oled juba tellija?