„Silma torkab ja muret tekitab ka üldse laste varguskatsete kasv. Suurem hüpe toimus juba mullu, kui märtsikuude võrdluses oli kasv ligi neli korda. Sellelt kõrgelt tasemelt pole varguskatsete hulk kahjuks ka sel aastal alla tulnud,“ tõi valvejuht välja.

„Saan tuua kaks kriipima jäänud näidet viimastest nädalatest. Ühel juhul pidasid turvatöötajad kinni 12-aastase tüdruku, kes oli kahjuks neile juba tuttav – ta oli poodidest järjepidevalt varastanud ja teda sai paraku pidada juba elukutseliseks vargaks. Kinnipidamisel ründas tüdruk turvatöötajat, lõi teda käte ja jalgadega. Andsime tüdruku nõuetekohaselt politseile üle, aga on ju selge, et see noor inimene ei vaja karistust, vaid hoolt ja abi,“ rääkis Aia.

Teisel juhul sekkusid turvatöötajad, kui varateismeline poiss üritas varastada kanget alkoholi.

„Kõhklemata haaras poiss naissoost turvatöötaja käest ja väänas selle välja nii, et turvatöötaja vajas arstiabi. Varastatava kauba täpne tüüp viitab, et ta ei üritanud seda näpata poisikeste alkoholiproovimiseks, vaid tõenäoliselt kellegi korraldusel ja mustal turul edasimüümiseks. Halvimal juhul on see põhikooliealine noormees juba osa kuritegelikust võrgustikust ja nähtavasti harjunud kasutama ka vägivalda,“ kirjeldas Aia.

Kogenud valvejuht tõi välja, et selline pilt ei ole tavapärane ning sellised juhtumid iseloomustavad just tänavust aastat.

„Eks kurja juureks ole mitu aastat kestnud majanduslikult raske aeg, aga see ei saa muidugi olla vabandus. Strateegiline lahendus oleks suurem rõhk tugivõrgustikule, sest enamikul juhtudel saab probleeme, mis kuritegevuseni viivad, ennetada või eos leevendada. Seda eriti laste, aga ka täiskasvanute puhul. Nii vabaneks ühtlasi turvafirmade ja politsei ressurssi profivaraste organisaatoritega tegelemiseks,“ soovitas mehitatud valve juht.