„Võib-olla on meie ellujäämise võti see, et need ettevõtted, kes samal ajal alustasid, olid liiga kitsal alal,“ arutleb Sillaots. „Meie valmistame sisustustooteid ja pidevalt otsime uusi kliente. Kui kardinatellimusi pole, võime õmmelda madratsikatteid või muud. Tegelikult on õudne kuulata, mis toimub. Isegi pikalt lahti olnud suurettevõtted nagu Teaspon ja Eesti Tekstiil on tegevuse lõpetanud ning see on väga karm. Ja siis vaatad, kuidas tulevad asemele välismaa firmad, kes toovad kaupa kuskilt Hiinast.“