Meie kliimas on rästikutel ja nastikutel raske talve üle elada. Selleks peavad nad leidma kuiva uru, mis asub maa külmumispiirist allpool. Selliseid kohti on vähe, seepärast koguneb ühte urgu nii nastikuid, rästikuid kui ka vaskusse ja teisi sisalikke, vahel ka konni. Talvituspaigas nad üksteist ei söö, kuigi muul ajal võivad maod sisalikud ja konnad nahka pista.
Talveunest ärgatakse märtsis ja aprillis, olenevalt ilmast. Madude kehatemperatuur langeb talvitudes nulli lähedale ja seetõttu on kevadel ärgates ülimalt oluline, et nad saaksid ennast päikese käes n-ö üles laadida ning kiiresti toitu hankida, kirjutab Loodusajakiri.
Nastikut ei ole põhjust karta. Ta ei ole mürgine ning sööb peamiselt hiiri, putukaid, konni ja muid väikeloomi. Nastiku tunneb ära kollaste „kõrvataguste“ järgi, keha võib olla tumehall, pruun või must. Nastik kasvab terve elu ning võib ulatuda kuni 150 cm-ni.
Video on tehtud Harjumaal, Vääna-Postil.
Eesti ainuke mürkmadu on rästik. Täiskasvanud rästik kasvab kuni 80 cm pikkuseks. Ta on kergesti äratuntav seljal asuva siksaki näol, kuid samas võib mõne rästiku selg olla tume ja ilma iseloomuliku siksakita. Kindel nastikul ja rästikul vahet tegemise tunnus on nastiku kollased laigud kuklal – kui neid ei ole, on tegu rästikuga.
Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua, sest vedelikud aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Helistada tuleks mürgistusteabekeskusesse numbril 16662 ja häirekeskusesse numbril 112. Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde.