Eestis on vaktsineerimata mitme linna jagu lapsi. „Vaktsiinikartuse tagajärgi hakkavad maitsma meie lapsed ja lapselapsed“
(86)„Väikelapsena saadud vaktsiinid kaitsevad haiguste eest praktiliselt terve elu vältel ja seetõttu ongi inimestele jäänud mulje, et need haigused on maailmast kadunud. Aga ei ole!“
„Kui näiteks lasteaiarühmas on 15 last, siis on seal juba kolm last, kellel pole kaitset.“
Peaaegu kõik praegused täiskasvanud on ise väiksena vaktsiinisüstid kätte saanud. „Ja meil kõigil läheb hästi.“
Eestis on praegu välditavate nakkushaiguste vastu kaitseta u 25 000 last. Sama palju on elanikke näiteks Haapsalus, Põlvas, Raplas ja Jõgeval kokku. Vaktsineerimine vähenes järsult COVID-19 pandeemia ajal, kui inimestel kadus vaktsiinide vastu usaldus.
Pärnumaal elav 22aastane laulja Laura-Ly Uussaar tõi märtsis ilmale poja, kes sai nimeks Cairo. Tuberkuloosivastase kaitsesüsti sai Cairo haiglas kätte oma elu teisel päeval. „Torke hetkel korra kriiskas ja siis oli vaikus majas,“ meenutab Laura-Ly.
Kahekuuselt ootab uut ilmakodanikku juba rotaviiruse vaktsiin. Esimese eluaasta jooksul peaks Cairo riikliku immuniseerimiskava järgi saama kaitse veel difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae, B-viirushepatiidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.
Nagu paljud tänapäeva emad oli ka Laura-Ly kahevahel, kas lasta last vaktsineerida või mitte. Ta tuhlas internetis ja otsis infot. Palju sellest pärines USAst ja ta tõdes lõpuks, et see oli ajaraisk. „Ameerikas on kõik omadega metsas,“ järeldas ta leitu põhjal.
Et eestlaste arvamusi vaktsineerimise kohta teada saada, tegi Laura-Ly anonüümse postituse Facebooki rasedate ja emmede gruppi. Ka see ei aidanud lõpliku otsuse langetamisele lähemale, sest kommentaarides läks vaktsineerimise pooldajate ja vastaste vahel kakluseks.
