FOTOD | Esimest korda EELK ajaloos: korraga pühitseti kolm piiskoppi

Jüripäeval toimus Tallinna toomkirikus mitmes mõttes esmakordne sündmus: korraga võttis pühitsuse vastu kolm piiskoppi ning see toimus Euroopa kontekstis erakordselt oikumeenilises õhkkonnas.

Teisipäeva keskpäev algas isegi paljunäinud toomkirikus erakordselt muljetavaldavalt. Sulavas lumes rivistus kiriku ukse ette suurem osa Eesti luterlikest vaimulikest ning Eestis tegutsevate kirikute esindajad, et piiskopiametisse pühitseda Marko Tiitus, Anti Toplaan ja Ove Sander.

Tava kohaselt sammusid pühitsetavad protsessioonis peale kirikukogu liikmeid, kaasvaimulikke ja külalisi ning igaühe nende ees kanti piiskopi risti, mantlit, mitrat ja saua.

Protsessiooni lõpetasid emerituuri suundunud piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets ning viimasena peapiiskop Urmas Viilma.

„Varem ei ole sellist protsessiooni olnud,“ märkis peapiiskop. „Eriline on nii pühitsetavate hulk, kui ka see, et seekord palusime kaasa tegema ka teiste kirikute esindajad, kes seda meelsasti ka tegid. Selline oikumeeniline ühistegevus on pigem haruldane ja Eesti on siin omamoodi eeskujuks.“

EELK partnerkirikute esindajatel oli tseremoonias ka roll: igaüks neist luges ühe piiblisalmi. Armeenia kiriku piiskop Vardan tegi seda armeenia keeles.

Sajandite jooksul on välja kujunenud liturgia, mis on erinevate maade kirikutes sarnase käiguga, erinedes osalt detailides ja rõhuasetustes.

Protsessioonis osales enamik Eesti luterlikest vaimulikest:

Tavapäraselt esitleb peapiiskop kandidaate ning tuletab meelde nende ülesandeid. Ette loeti sügisel tehtud kirikukogu otsus, mille kohaselt on vaimulikud Ove Sander, Anti Toplaan ja Marko Tiitus valitud EELK piiskopiks.

Jutluses meenutas Urmas Viilmaa Eesti iseseisvumise algust, mis oli kirikuski omamoodi pöörane aeg – ristiti ja leeritati tuhandeid inimesi ning huvi vaimulike teemade osas oli tohutu. Kõik kolm uut piiskoppi alustasid toona vaimulikutööd ning on selle juurde jäänud.

„Ühed pöörased ajad on mööda saanud, teised kätte jõudnud,“ nentis Viilma. „Vaevalt te noorte meestena oskasite arvata, et tuleb selline päev nagu täna.“

Piiskopi amet on EELKs eluaegne ning kestab pensionieani, mil kirikukogu võib seda pikendada maksimaalselt 72. eluaastani.

Ordinatsiooniteenistusega pole aga veel kõik tehtud: kõik piiskopid seatakse nende oma piirkonna kirikutes maikuu jooksul ametisse

Uued piiskopid hakkavad toetama peapiiskoppi tema töös. Peapiiskopi plaan on anda Anti Toplaanele piiskoplik vastutus Lääne-Eesti praostkondade eest, Marko Tiitusele Lõuna-Eesti praostkonnad ning Ove Sanderi hoolde Põhja- ning Välis-Eesti kogudused. Peapiiskop ise jääb kandma piiskoplikku hoolt Tallinna koguduste eest.

Nii palju piiskoppe pole luterlikul kirikul varem korraga tegutsemas olnud.

Urmas Viilma sõnul on selleks praktiline vajadus. „Luterlik kirik katab ajalooliselt kogu Eestit ning rahvakirikuna on meie teenida kogu rahvas, ka need, kes pole kiriku liikmed. Uute piiskoppide tulek tähendab kirikus põlvkonna vahetust ning peapiiskopi esindajatena on nende tööpõld edaspidi väga lai.“