Millised toidulisandid aitavad toetada Sinu tervist? Proviisor annab nõu.

Inimeste teadlikkus oma tervisest on viimaste aastate jooksul järjest tõusnud ning selleks, et pikendada tervena elatud aastaid, on oluline sellesse investeerida võimalikult vara. Apteekritena on meie missioon aidata inimestel püsida terved ja elujõulised, nõustades neid professionaalselt ravimite ja toidulisandite valiku ning tervise hoidmise osas. Apteek on tervisenõu ja -abi saamiseks lähim koht, mille külastamiseks ei pea eelnevalt aega kokku leppima.

Tervise toetamisel on oluline roll mitmekesisel toitumisel, et organism saaks kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Nende vajadus sõltub aga vanusest, elustiilist, kaasuvatest haigustest ja ravimite tarvitamisest. Vaatame lähemalt, millised toidulisandid on levinumad abilised tervise toetamiseks eakatele.

Vitamiin D

Vitamiin D on rasvlahustuv vitamiin, mida saame teatud määral toiduga, kuid suurim kogus D-vitamiinist sünteesitakse nahas päikese UVB-kiirguse toimel. Head D-vitamiini allikad on rasvane kala, muna, maks ja D-vitamiiniga rikastatud toiduained (piim, keefir jne). Eesti kliimas, perioodil september kuni mai, on mõistlik võtta D-vitamiini lisakogustes, et vähendada osteomalaatsia ehk luude pehmenemise ja osteoporoosi ehk luude hõrenemise riski. D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist. Üleannustamine esineb harva ja vitamiin on suhteliselt ohutu. Sagedasemad kõrvaltoimed suurematel annustel on naha allergiline reaktsioon ja kõhukinnisus. 

Magneesium

Magneesium on ülimalt kasulik mineraalaine, mis aitab hoida südame tervena, luud tugevana ja osaleb veresuhkru taseme regulatsioonis. Magneesiumi puudulikkus võib vähendada D-vitamiini toimet.  Parimateks magneesiumi allikateks on pähklid, rasvane kala, banaan ja täisteratooted. Magneesiumi taset võivad vähendada kofeiin, teatud ravimid, alkohol, väga soolane ja magneesiumivaene toit. Lühiajalise puuduse tunnusteks on väsimus, nõrkus, isutus ja lihastõmblused. Kõige tuntuim kõrvaltoime liigtarbimisel on kõhulahtisus, sellepärast leidub seda ka lahtistites. Magneesiumil on mitmed koostoimed ravimitega, seega tuleks manustamisel pidada vahet 4-6 tundi enne või pärast ravimi võtmist.

Glükoosamiin

Liigeste vaevuste korral tuleb appi glükoosamiin. Seda leidub meie enda kehas ning on üheks kõhre koostisosaks. Glükoosamiini toidust ei saa, seega kui meie keha ei suuda toota piisavalt looduslikku glükoosamiini, on toidulisand kasulik liigeste liikuvuse säilitamiseks. Glükoosamiini kombineeritakse koos kondroitiini, MSM ja C-vitamiiniga, mis tagavad kollageeni ja kõhrkoe moodustumist vigastatud või kulunud liigestes. Kuna toidust me neid ühendeid lihtsalt ei saa, siis ainukeseks variandiks on toidulisandid või käsimüügiravimid. Annustamise periood võiks olla 2 kuni 6 kuud. Sagedasem kõrvaltoime on naha allergiline reaktsioon või seedehäired. Võib esineda koostoime verevedeldajatega.

Oomega-3 rasvhapped

Reeglina räägitakse oomega rasvhapetest seonduvalt südame tervisega, langetades „halva“ kolesterooli taset (LDL) ning tõstes „hea“ kolesterooli (HDL) taset. Oomega-3 rasvhappeid meie keha ise ei sünteesi ning kogu vajaduse peame saama kas häid rasvu sisaldava toiduga (rasvarikkad kalad, pähklid ja seemned, muna) või toidulisanditest. Toidulisandi valikul tasub lähtuda EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosaheksaeenhape) sisaldusest – mida kõrgem, seda parem. Oomega-3 rasvhapete kasutamine on reeglina ohutu. Tarvitamisel võib olla verdvedeldav ja kergelt vererõhku langetav toime. Pärast pakendi avamist on soovitav säilitada külmkapis.

Südametilgad

Südametilkasid küsivad ja tarvitavad eakad väga teadlikult. Need taimse koostisega (nt palderjan, veiste-südamerohi, viirpuu ja piparmünt) tinktuurid või ekstraktid rahustavad, lõõgastavad, vähendavad emotsionaalset erutust ja aitavad soodustada uinumist. Südametilku võetakse reeglina mitu korda päevas poole klaasi veega, siis nende spetsiifiline lõhn ja maitse ei tundu nii teravad. Võivad tekitada naha allergiat.

Uni

Sagedaseks apteeki pöördumise põhjuseks on unehäired. Olgu selleks raskused uinumisega, katkendlik uni või varajane ärkamine. Siinkohal mängib olulist rolli hea unehügieen. Siin mõned soovitused:

·       Jälgi, et magamistuba oleks jahe, vaikne ja pime.

·       Väldi kaloririkast toitu enne magama minekut.

·       Loobu televiisori või nutiseadme vaatamisest tunnike enne uneaega.

·       Väldi alkoholi ja kofeiini sisaldavaid jooke.

·       Soe dušš enne magamaminekut lõõgastab ja tagab hea une.

Meie kehas soodustab und melatoniini, mida kutsutakse tihti ka unehormooniks, tootmine. Tegu on meie enda keha poolt sünteesitud ühendiga, mis reguleerib ööpäevaringset rütmi ning aitab meil uinuda. Teadaolevalt väheneb melatoniini süntees vanusega. Melatoniini leidub kas üksinda või kombineerituna taimsete koostisosadega näiteks palderjanis, melissis ja humalas.

Melatoniini toidulisandina võetakse pool kuni tund enne magama minekut. Annustamise periood võiks olla võimalikult lühike, kuid peab arvestama, et maksimaalne toime hakkab avalduma pärast teist nädalat. Reeglina on melatoniin ohutu, kõrvaltoimetest võib tekkida unisus, uimasus ja peavalu. Ka D-vitamiini kõrgetes annustes (üle 4000 IU) tarbimine vähendab melatoniini sünteesi, mis otseselt võib mõjutada une kvaliteeti.