MAALEHE REIS | Türgi pakkus reisisellidele oodatust teravamaid elamusi
Kokkupõrked raadiomastiga ja teise õhupalliga ei takistanud Maalehe reisisellidel Türgit täiega nautimast. Ka Maalehe päev, millele pani punkti piknikku külastanud metssiga ei unune kellelgi.
Elamused Maalehe reisist Türgisse on praegu kõige eredamad. Kuigi suurem jagu reisiseltskonnast oli sellel maal varem puhkamas käinud, leidus siiski palju üllatusi. Maalehe reisid pole midagi võrreldavat tavaliste pakettreisidega. Giidid Helen Haas ja Aleksander Prilukov Germalo Reisidest ning kohalik giid Ünal Güven andsid oma parima, et erilised hetked Maalehe reisirahvani tuua.
Heli ja Raul Leppmets olid Maalehe reisil esmakordselt, kuigi Germaloga on nad ka enne tuuritamas käinud. Heli jaoks oli kõige suurem elamus üks Istanbuli vaatamisväärsustest – Justinianuse aegne maa-alune veehoidla. „Tsisternid olid väga ägedad,“ kiitis ta.
Rauli sõnul ei üllatanud teda eriti midagi, sest varasematest Türgi reisidest oli kõik teada. „Aga õhupallisõit oli äge,“ meenutas Raul. „Just see lendamine ise, vaikselt ja sujuvalt.“
Türgi vibratsioonid
„Mulle meeldis kõige rohkem see, mis loodus oli teinud,“ rääkis ka korra varem Maalehe reisil käinud Silvi Kärner. „Kõige vapustavamad olid liivakujud ja suhkruvatimägi ehk Pamukkale.“
Ta oli küll varem Türgis käinud, kuid ainult Istanbulis ja seetõttu avaldasid looduse imed talle erilist muljet.
Eha Järvoja Tallinna lähistelt peab oma lemmikuks Türgi rahvusõhtut, kus sai mekkida kohalikke roogi ja vaadata rahvatantse ning isegi jalga keerudata. „Ja kindlasti pallisõit,“ lisab ta.
„Pallisõit oli jah teravate emotsioonidega, kokkupõrgetega,“ lisab Kristiina Prants Saaremaalt. Daamid loetlevad, et nad põrkasid kokku kõigepealt puudega, siis teise palliga ja lõpuks raadiomastiga. „Auk oli pallil sees,“ tõdes Kristiina. Midagi ohtlikku see endast siiski ei kujutanud ning pallituur tehti rahulikult ja edasiste viperusteta turvaliselt lõpuni.
Seekordse Maalehe reisi võitja Marju Arumäe Rakverest on Türgis varemgi käinud, kuid seni rannapunhkustel läbi turismifirmade ja seda ka 10-15 aastat tagasi. Mis on vahepeal muutnud?
Tema abikaasa ja reisikaaslane Aare ütleb, et kõik on kallimaks läinud. Marju lisab, et siis tundus Türgi eestlasele odav, nüüd aga inflatsiooni tõttu mitte. Muus osas on aga elu-olu samasugune.
Seni eredaim mulje seekordsest Maalehe reisist on Marju arvates just Maalehe päev, ning seda ütleb ta täiesti siiralt.
„Sellist elamust tavalise reisiga ei saa,“ ütleb ta viidates Maalehe päeval toimunud külade ja ökotalu külastusele ning küllap ka piknikule. „Kõige suurem elamus on tegelkult see reisisellide kogukond, mis on tekkinud. Siin on inimesi, kes on kümneid aastaid koos käinud just Maalehe reisidel. Juba lennujaamas jäi silma, kuidas üksteist ära tunti ja soojalt tervitati.“
Taluelu võlud
Maalehe päeval külastatud Değirmen’i mahetalus tundsid enamik end nagu kodus. Et nii mõnedki reisilised on maamajandusega ise otseselt seotud, suutsid nad hinnata talu elujõulisust ja agrotehnilisi võtteid. Üldiselt jäädi nähtuga rahule, välja arvatud viljapõld, mis sai reisisellidelt hüüdmineks „Tootsi põld“ seal kasvava rohke umbrohu tõttu.
Ringkäik mahetalus:
Talu omanikule Gürsel Tonbul’ile esitati spetsiifilisi küsimusi, mis puudutasid talupidamise iseärasusi maamaksust toodangu turustamiseni. Vapper ärinaine vastamisega hätta ei jäänud, kuid kõiki ärisaladusi targu ka ei avaldanud.
Lõpus tehtu tema initsiatiivil kõigile maailma põllumeestele suur aplaus, sest igas riigis on omad raskused, aga ometi on jätkuvalt neid, kes selle töö enda kanda võtavad.
Sulps termaalvees
Pamukkales ööbiti spa-hotellis ning reisilised jäid sealse termaalvee raviomadustega väga rahule. Kasulikke mineraale täis mudasevõitu kuumades basseinides sulberdasid kasvõi jalgupidi isegi need, kes ujuda ei osanud.
Maalehe reisiseltskonna nautlejate sektsioon külastas viimasel päeval ka Hamami. Nii härrad kui prouad lasid end kareda kinda ja seebivahuga üle pesta, mõned kangemad käisid ka massaažis. Kõik olid saunast väljudes rõõsad, roosad ja väga rahulolevad, sest pärast enam kui 10 km läbimist põhjalikul Istanbuli linnaekskursioonil oli see kipitama hakanud luudele-liikmetele asendamatu ravi ning üleüldse turgutav lõppakord reisile.
Şirince veinikülas proovis reisiseltskond meloni-, maasika-, mooruse- virsiku- ja muidki veidraid veine. Rahva südant need ei võitnud, aga koht oli hubane ja armas. See-eest Ürgüpi kohalikus viinamarjaveine tootavas veinikeldris jäädi rahule nii punase, roosa kui valge veiniga. Viimasest osteti rüübet ka kaasa Maalehe piknikule.
Maalehe piknik on neil reisidel alati oodatud sündmus, kus vanad olijad saavad muljetada ja uued omavahel tutvuda. Sedakorda lisas sündmusele erilise värvingu piknikku külastanud metssiga, kes käitus sama julgelt, kui tavaline hulkuv kass või koer.
