Mammid kõhutavad viiekordse maja aknail, vaatavad inimesi.

Tahaks midagi head. Või kuidas see polkovniku lesk ütleski: tahaks midagi soolast või torti.

Avatud alal on proua, letil pitsiline linik. Kuldhamba särades kutsub ta uudistajaid ligi. Et temal on siin kõik ise tehtud, on pirnimoosi ja aprikoosikompotti ja malosolnõi’d ja hapukurki. Ja kuivatatud kala, juures venekeelne silt – s ikroi.

„Kõik tahavad marja,“ teatab ta suurejooneliselt.

Võtame siis kala, kõhud marjast punnis.

„Teie olete nii kena inimene, nii ilus, et saate hea hinnaga.“

...