Gardesti taimevõlur Tea: meil on taimedelt palju õppida!
„Gardest? Jaa, muidugi, tean hästi, seal töötab ju Tea!“
Niisugust tõdemust kuuleb Gardesti aianduskeskusest vesteldes paljude suust. Sest toataimede valdkonna eest hoolitsev Tea Ilves on üks neid inimesi, kelle teadmisest, kogemustest ja soovitustest on tuge ja inspiratsiooni igaühel, kes taimekasvatuse vastu huvi tunneb.
„Üks härra kunagi ütles mulle, et räägin taimedest nii, nagu oleksid need elus. Aga nad ju ongi!“ ütleb Tea meie jutuajamise sissejuhatuseks. „Taimed on imelised. Nende elutahe on imekspandav nad suudavad väga rasketes tingimustes hakkama saada. Meil oleks neilt nii mõndagi õppida. Mu töö on väga äge!“
Taimed, põõsad ja puud toovad rõõmu
Tea elu on olnud aiandusega köidetud lapseeast alates On ka mõistetav, et laps, kelle ema on aiandusagronoom, saab taimearmastuse pisikust juba varases nooruses nakataud.
„Nii palju, kui mäletan, on olnud taimed. Õuetaimed. Toataimed,“ muheleb naine, kel täna Räpina aianduskooli lõpetanuna on ette näidata aianduse eriala, (süvendatult puu- ja köögiviljad), maatikuehituse eriala ja klassikalise aianduse eriala tunnistus. Lisaks on Tea saanud end ka välismaal täiendada: praktikad Soomes, Norras, Saksamaal, Hollandis. Eestis on kogemusi kogutud Tartu botaanikaaias ja Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses.
„Mu elus on olnud aeg, mil põhitööks oli hotellindus. Toona oli aiandus hobi, ent siis pöördus liivakell teistpidi ja nüüd on minu põhitöö taimedega seotud,“ ütleb ta.
Kuigi Tea põhifookus on täna toataimedel, sisehaljastuse ja taimeseinte loomisel, ei malda ta siiski pelgalt sellega piirduda – nii tunnistab ta, et südamelähedane teema on ka aedade hooldamine ja rajamine. Tartu Maheaias on Teal endalgi krunt, kus ta kasvatab köögivilju, viljapuid ja marjapõõsaid ning katsetab viljapuude pookimist. „ Peast aednik noh,“ ütleb ta rõõmsalt ja nendib, et rohevahetus ja taimedega tegelemine on üha popim teema üle Eesti.
Küsides ja arutades lahendusteni
Universaalset retsepti toataimede eest hoolitsemiseks on võimatu anda: on ju iga taim isemoodi, erinevate vajadustega. Oluline on välja mõelda, milline taim kellelegi sobib.
„Ma ütlen alati, et me olemegi siin selleks, et aidata. Tulge, küsige, mõtleme koos ja leiame lahenduse. Mõnikord inimesed küsivad taime näidates, et kas see neile sobiks või kas nii võib taimi hooldada? No muidugi võib, kõike võib teha, meie saame lihtsalt kogemusi ja soovitusi jagada ning infot anda, mis on ohutegurid ja millega taimehoolduses arvestada,“ sõnab Tea. „Aga alati võib juhtuda, et see, mis mul ei toimi, võib kellelgi teisel hästi toimida.“
Kuulates Tea juttu jään mõtlema asjaolule, et mõnesid inimesi muudab kogukas kogemustepagas pisut kärsituks, ehk upsakakski. Tea puhul see kindlasti ei kehti: ta on kindel, et rumalaid küsimusi ei ole olemas. „Mu kliendid on mu suurimad õpetajad, kui räägivad, et teate, see ja too asi juhtus. Info jagamine on kahepoolne: mina neile ja nemad mulle,“ ütleb ta.
Nii palju, kui vaja, nii vähe kui võimalik
Pinnimise peale toob ta siiski välja mõned kuldreeglid toataimede eest hoolitsemises: „Minu arvates on nii mõnigi kord suurim viga, et me lihtsalt hooldame oma taimed üle selle asemel, et neil rahulikult kasvada lasta. Igaks juhuks kastmine, igaks juhuks väetamine, igaks juhuks ümberistutamine. Kui taim on ilus ja õnnelik, siis on parem jätkata samas vaimus ja kõik ongi hästi. Ka sõrm tasuks mulda pista enne kastmist ja kui tekib kahtlus, kas kasta või mitte, siis minu soovitus on pigem mitte kasta, sest pigem annavad taimed andeks kerge kuivuse kui ülekastmise. Ka väetama peaks nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Soovituslikke väetamise norme ei tohi ületada.“
Tea on õppinud, et nii nagu inimeste puhul, on ka taimede õnnelikuks kasvamiseks vaja mitmete eelduste samaaegset toimimist ja keskkonnategurite tasakaalu. Üht tegurit teisega asendada seejuures paraku ei õnnestu: kui midagi on liiga palju või liiga vähe, ei too see head tulemust.
„On juhtunud, et inimene kurdab, et ta taim on õnnetu välimusega. Lahendusena proovitakse tavalisest rohkem kasta või siis väetada, kuid siis edasise jutu käigus selgub, et valguslembene taim on pimedas nurgas,“ kirjeldab Tea humoorikaid juhtumisi ning kinnitab, et järjepidevus ja taimega arvestamine tasub peagi ära. „Ja tegelikult saab taimi veidi ka treenida: taim harjub kastmisrežiimiga ja teab, millal on taas vett tulemas.“
Taimed kohastuvad, ent muutus on siiski stress
Liigne püüdlikkus võib suisa inimese vastu pöörata – nii tuleb Teal meelde juhus, kus orhideehuviline tegi kõik võimaliku, et luua taimele sobilik niiske keskkond. Alles siis, kui seinad hallitama hakkasid, sai ta aru, et taimemaailmas elamine võib lõppeda ka sellega, et inimesel ei ole enam hea.
Taime koju tuues ei tasu mõne nädala möödudes ilmunud kollasest lehekesest liialt ehmuda: „Taimed jõuavad meile ideaalmaailmast, kus paigas on parim temperatuur, valgus, väetamisrežiim. Nad transporditakse meie juurde, ja sealt edasi koju. See on taimele stress. Harjumine võtab aega, las nad kasvavad, veidi läheb aega,“ lohutab ta.
Ent mida teha, kui taim ühel hetkel kogu poputamisest hoolimata eluvaimu sisse ei võta?
„Mõnikord tuleb lihtsalt leppida. Mõningate hooajataimede juures on see mõnikord paratamatu, sest meil ei ole võimalik neile pakkuda sobilikke kasvutingimusi. Näiteks priimulal on elutoas palav, ent taim rõõmustab meid mõne aja oma õieiluga. Vahemeremaade tsitruselistele ja oliivipuudele ei saa me elutoas enamasti pakkuda talvist jahedamat ruumi ning neile harjumuspärast ööpäevatemperatuuri kõikumist ning nii need lehed langema hakkavad,“ nendib Tea.
Väiksed nipid, väiksed trikid!
Pilk rändab Gardesti avaras toataimede alas ringi ja tegelikult on siiski päris raske otsustada, mida võtta ja mida jätta. Kõik näib roheline, kutsuv või õitsev.
Selge on see, et toataimede valik on täna meeletult suur, pidevalt lisandub uusi sorte ja aretustööle panustatakse palju aega ning raha. Kuidas siis teha valikut?
„Esmalt tasub läbi mõelda, kuhu tahate taime kodus panna. Küsin ikka klientidelt, kas aknast paistab hommiku, õhtu või keskpäevane päike, kui kaugel aknast on taimele mõeldud koht, kas kodus on keskküte või ahiküte, kas on põrandaküte või radiaatorid seinal. Ühtviisi oluline on teadmine valgusest, mullaniiskusest, õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja sellest, millist tüüpi mulda võiks taime istutada,“ kirjeldab Tea.
Hirmu, et niimoodi ei julgegi midagi koju soetada, võtab ta kiiresti maha: „Arutame koos need teemad läbi ja siis saabki soovitada, millised taimed on kõige sobilikumad. Näiteks kui ruumis on kuiv õhk, on sukulendid õnnelikud, ent troopikataimed päris hädas. On nii tore jõuda koos järelduseni, et keegi on kaktuseinimene või palmiinimene või sobivad hoopis vanaemadeaegsed klassikalised toataimed või on pühendumust ja hasarti pühenduda bonsaide või eriliste orhideedele ideaalsete tingimuste loomisele, tegeleda mulla- ja õhuniiskusega, väetada ja kärpida. Kõik võimalik, aga peab endalt küsima, kui palju on vahendeid ja võimalusi ning aega tegeleda ja panustada.“
Mida aga teha, kui taimehooldusega on midagi päris nihu läinud?
„Nii õpimegi, me saame oma kogemuse. Kui vaid suudaksime paremini analüüsida, mis läks valesti. Olen näiteks soovitanud, et võtke taim potist välja ja uurige, mis seisus on juured. Nii saate aru, kas taim on ala- või ülekastetud. Taimed, nagu inimesedki, vajavad sobivaid tingimusi, et vormis olla. Piisavalt päikest, piisavalt soojust, piisavalt niiskust ja toitaineid. „
Silmailu kontorisse: uisapäisa tormata ei tasu
Õige taimetarkus jõuab koduseinte vahelt ja aiamaalt üha enam ka ettevõtete kontoritesse. Teal on hea meel, et üha rohkem tellitakse terviklahendusi: „Saame soovitada, milliseid taimi koos kasvatada nii, et hooldus oleks optimaalne. Kaktuse ja tõlvlehiku kastmisrežiim on väga erinev, parem on kokku sobitada sarnaste kasvutingimustega taimed ja enamasti on see ka visuaalselt parim lahendus.“
Kokkuvõttes on siiski suur samm edasi, et ka kontorites osatakse taimi rohkem väärtustada, üha enam valitakse elustaimi, rajatakse taimenurkasid.
„Kui inimene tõstab pilgu arvutiekraanilt ja näeb elus taime, annab see alati töökeskkonnale väga palju juurde,“ usub ta. „Taimedega tegelemine ja nende nägemine maandab pingeid ja aitab välja tava rutiinist. Kui mõtted lähevad taimedele ja nendega tegelemisele, siis ongi päev korda läinud. Taimedega tegelemine peaks tavainimese jaoks olema meeldiv tegevus, mitte tüütu kohustus,“ võtab Tea oma Gardesti tööfilosoofia kokku.
