Eelarvenõukogu esimees, rahandusekspert Peter Lõhmus nendib, et kui me ei taha kasvavaid makse maksta, siis tuleb ka öelda, mis on need asjad, mille tegemise võiks valitsus ära jätta.
Eelarvenõukogu ütles välja seisukoha, et 2025. aasta riigieelarves tuleks puudujääki vähendada umbes 1 miljardi euro võrra, aga juba sel aastal on tarvis veel 170 miljonit kokku hoida, et Eesti mahuks Euroopa Liidu eelarvereeglite sisse. Mis on teie arusaamine – kas selline kiire kärbe nüüd tegelikult ka tehakse ära?
Mul on väga hea meel, et rahandusministeerium juba sellega tegeleb. Kui meil nagunii järgmisel aastal seisab ees suur kulude kokkuhoiu programm, siis väiksem samm tänavu aitab kaasa ka tulevasele eelarve korrastamisele.
Mida veidi alahinnatakse Eesti avalikkuses, on Euroopa Liidu 3% defitsiidi piiri ületamisega kaasnevad ebameeldivused. Siis tuleb meil astuda oma eelarve koostamisel läbirääkimistesse Euroopa Liidu institutsioonidega. Uute eelarvereeglite valguses pannakse meile ette, kui palju me üldse võime eelarves kulutada. Kui suudame sellist olukorda vältida, siis see 170 miljonit kokkuhoidu on igati mõistlik ära teha.
Kas Eesti juba 2023. aasta põhjal ei lähe ülemäärase puudujäägi ja rikkumismenetluse alla?
Ma võin eksida, aga praegu on meie arusaam, et sellega Eesti veel ei pruugi sattuda. Suur osa 2023. aasta eelarvedefitsiidist oli kaitsekulutustega seotud, mis võib reeglite rikkumise käsitlemist pehmendada.
