Mul on väga hea meel, et rahandusministeerium juba sellega tegeleb. Kui meil nagunii järgmisel aastal seisab ees suur kulude kokkuhoiu programm, siis väiksem samm tänavu aitab kaasa ka tulevasele eelarve korrastamisele.

Mida veidi alahinnatakse Eesti avalikkuses, on Euroopa Liidu 3% defitsiidi piiri ületamisega kaasnevad ebameeldivused. Siis tuleb meil astuda oma eelarve koostamisel läbirääkimistesse Euroopa Liidu institutsioonidega. Uute eelarvereeglite valguses pannakse meile ette, kui palju me üldse võime eelarves kulutada. Kui suudame sellist olukorda vältida, siis see 170 miljonit kokkuhoidu on igati mõistlik ära teha.

Kas Eesti juba 2023. aasta põhjal ei lähe ülemäärase puudujäägi ja rikkumismenetluse alla?

Ma võin eksida, aga praegu on meie arusaam, et sellega Eesti veel ei pruugi sattuda. Suur osa 2023. aasta eelarvedefitsiidist oli kaitsekulutustega seotud, mis võib reeglite rikkumise käsitlemist pehmendada.

Ka praegu on päevakorral näiteks vajadus osta Eesti kaitsmiseks suur kogus laskemoona. Kas Eesti läbirääkijad ei saa siis öelda, et see on täiesti vältimatu kulu? Ärge arvestage seda kolme protsendi sisse?

Kindlasti on kaitsekulud teemaks, kui arutleda, kas meil 2023 oli defitsiit üle 3%. Aga seda argumenti ei saa kasutada lõpmatuseni. Kunagi tuleb ka see raha tagasi maksta. Kui seame riigikaitse prioriteediks, peame senised prioriteedid üle vaatama. Näiteks kas subsiidiumid üle vaatama või uute hoonete ehitamise edasi lükkama.