Suurtükipataljoni veebel Ragnar Looris võttis omaks idee tutvustada üksust lahinguteele jäävatele kogukondadele: „Liigume läbi mitmete asulate ja maastikel, kus edu sõjaväljal mõjutab muuhulgas kohalike toetus ja abi. Oleme õppuse alas ja pakume kohalikele omalt poolt midagi tagasi. Loodetavasti tekib lastel kaitseväe vastu tulevikus huvi. Näitame ka, et sõdureid ei pea pelgama ja nendega võib julgelt suhelda.“