UNIKAALNE VIDEO | Vaata, kuidas 30 aastat tagasi avati Kadrinas emakeele ausammas
(2)Kadrina keskkooli arhiivist tulid päevavalgele haruldased ning hindamatud videokaadrid emakeeleausamba püstitamisest Kadrinasse, keelekonverentsist ja monumendi avamisest Mikk Mikiveri poolt.
Kogu maailmas unikaalse Kadrina emakeeleausamba rajamise saaga kestis seitse aastat. See algas ajalehes „Punane Täht“ 1988. aasta 5. märtsil avaldatud artikliga „Võtaks kivi ja ...“, mille autoriks Rein Sikk. Just Seal tegi tänane Maalehe ajakirjanik ettepaneku Kadrinasse eesti emakeeleausamba rajamiseks.
Põhjustena oli välja toodud järgmine:
1632 annab Kadrina pastor Heinrich Stahl välja esimese eesti keele grammatika „Käsi- ja koduraamat“ esimese osa hiljem ilmub temalt ka „Juhatus eesti keele õppimiseks“;
1637 avaldab hilisem Kadrina pastor Rainer Brockmann neli esimest eestikeelset pulmalaulu;
1798 paneb Kadrina kiriku pastor Joachim Gottlieb Schwabe kirja esimese eestikeelse loodusluuletuse „Kewwade laulda“;
Pastor Arnold Friedrich Johann Knüpppfer kogus üle 500 rahvalaulu, lisaks lugusid muinaskangelasest Kalevipojast. Knüppfer ristis 1803. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi;
Kadrinast on pärit kirjandusteadlased Aino Undla-Põldmäe ja Rudolf Põldmäe.
Kus asuvad emakeeleausamba konkursi tööde kavandid?
Ideest sambani kuluse seitse aastat korjandusi, kivi otsimist, selle raiumist nii, et Kadrina kooli kõrval asuv emakeeleausammas avati 21. mail 1994.
Detailselt on Kadrina emakeeleausamba lugu kirjas Eesti monumentide e-kataloogis.
Muuhulgas seisab seal aga senini vastuseta küsimus: kus asuvad emakeeleausamba konkursi tööde kavandid? Just need, mida näha allpool oleval arhiivifotol. Igatahes Kadrina keskkoolist ja Virumaa Muuseumitest neid leitud pole.
Õppuri haruldane leid
Dokumentaalkaadrid samba avamisest leidis Kadrina keskkooli arhiivist toonane õppur Marko Rauman.
Ta kirjeldab: „Leidsin materjalid sambast, kui tegin Kadrina kooli 120. aastapäevaks dokumentaalfilmi ,,Muutuste tuultes’’. Kuigi filmi valmimisest on möödas juba umbes kaks aastat, sai ka sinna lisatud vähesel määral kaadreid, mis sambaga seotud. Selle aasta esimeses pooles tekkis idee materjalid taas välja otsida ning vaadatavaks teha.“
Marko Rauman lisab, et kaadrite autor võib olla kooli toonane arvutiõpetaja ja videooperaator Arvi Tiismaa, „kuid ei oska öelda, kas kõik salvestised on tema tehtud. Igal juhul on neil salvestistel hindamatu väärtus.“
Neid hindamatud ja toimetamata kaadreid 30 aasta tagusest ajast nüüd Maaleht vahendabki.
