„Päästeamet hoiatas, et meile võib Lasnamäe-suurune inimmass kohale joosta.“ Külad, kus tasub hädaolukorras elada
(105)„Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata,“ seisab märtsis ilmunud elanikkonnakaitse raamdokumendis, kus tõdetakse, et riigil ega ka omavalitsustel pole sõjalises olukorras valmisolekut oma inimeste kaitsmiseks. Mõned kogukonnad ongi ise härjal sarvist haaranud ja avastanud oma olukorra kohta mõndagi huvitavat.
![Suurejõe küla elanik ja Naiskodukaitse liige Karin Madisson näitab kohaliku rahvamaja ehk kriisipunkti ees kaht päästeametilt saadud toidu kriisivarude kasti. „Toiduvarude kohta on kõige lihtsam teha Exceli tabel – siis on näha, mille kuupäev hakkab kukkuma ehk mis tuleks ära kasutada ja asendada. Paljud on rääkinud, et nad ostsid Ukraina täiemahulise sõja alguses toiduvarud ja need on nüüd halvaks läinud.“](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/eb4f824f-7f92-466b-a52f-36d987d75ec2.jpg?noup&w=1200&h=711)
„Esimene söögikord kriisivarudest oleks supp. See valmib kõige kiiremini ja seda jääb alati üle. Tegin alles hiljuti oma pere peal katse – valmistasin toidukalkulatsiooni järgi suppi. Me saime sellest kogusest kolm korda süüa,“ räägib Suurejõel elav kahe lapse ema Karin Madisson, kes püüab peale enda pere ka oma kogukonda võimalikeks kriisideks ette valmistada.