Metsa- ja maaomanike nõudmised on järgmised:

  • Õiglaste ja kiirete kompensatsioonide väljamaksmine metsaomanikele, kelle maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud maa kasutamiseks (kohene raieküpse metsa turuhind + iga-aastane hüvitis). Praegused hüvitised ei kata omanikele saamata jäävat tulu.

  • Looduskaitse alla võetava eraomanduses oleva metsa asendamine riigile kuuluva majandusmetsaga, et eraomanik saaks oma metsa majandamisega jätkata. Praegused regulatsioonid looduskaitsealuste metsade asendamist riigi maaga ei võimalda.

  • Maatulundusmaa maamaksu tõus peab jääma aastas 10% piiresse, nagu enne maade korralist hindamist maaomanikele lubati.

  • Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Regionaalministri kommentaar

Piret Hartman
Regionaalministet Piret Hartman

Loodus on meie kõigi ühine asi ning seega on selle hoidmine ja heaperemehelik kasutamine ka meie kõigi ühine vastutus. Nii nagu meie eesmärk on tasakaalu leidmine looduses, nii peame leidma ja püüdlema tasakaalu suunas ka kohustuste ja vastutuse võtmises. Seega leian, et maaomanike poolt tõstatud teemad on olulised, kompensatsioonid vajavad tõepoolest ülevaatamist ning tarvis on laiemat debatti.

Põllumajandussektorist rääkides on maa üks vundamentidest. Just seetõttu on põllumajandussektoris märkimisväärselt suur osa toetustest seotud maaga. Mõistan seega väga hästi maaomanike, sealhulgas põllumeeste muret seoses eesseisvate muudatustega. Tean, et möödunud aasta on olnud põllumeeste jaoks finantsiliselt keerulisem kui kunagi varem. On selge, et kliimaseadus ja maamaks mõjutavad metsanduse kõrval ka põllumehi. Omalt poolt oleme põllumajandusministeeriumis põllumehi aktiivselt kaasanud aruteludesse ja kutsume üles otsima kontakti ka oma kohalike omavalitsuste esindajatega, kuna maamaksu lõplik tase jääb nende otsustada ning liigub kogukonda. Viimane suurendab aga kohalike omavalitsuste autonoomiat ning võimalusi parandada elukeskkonda ja pakutavaid avalikke teenused kohapeal.