Koos laulupeoga on kokku pandud üllatusi täis vaatemänguline etendus. Lisaks lavastajale on pidu kujundanud kunstnikud Marion Undusk ja Martin Mikson, liikumisjuht Ingmar Jõela ja nukulavastaja Taavi Tõnisson. Peo vahenumbrite muusikaline kujundaja on Ardo Ran Varres.

„Uma Pido on kõigi Vana-Võromaa loojate ühiselt tehtud – sisuliselt on see võrokeelse laulumaailma paremate palade ja tegijate kokkutulek. Ühtlasi annab võrokeelne muusikaline uuslooming, mida peol on ohtrasti, hea pildi sellest, mis võrokestel praegu südamel on,“ ütleb muusik Mari Kalkun, kes ka ise peol üles astub.

Peo projektijuht Merike Tigas on uhke, et Uma Pido on endiselt eriline, kuna tegu on kõige suurema võrukeelsete ja -meelsete inimeste kokkusaamisega maailmas. Tema sõnul tuleb peole nagu varasematel kordadelgi võrokesi ka välismaalt.

Peo peakontserdil mängib pilli, laulab ja tantsib kokku 3900 inimest. Esitusele tuleb 22 võrukeelset koorilaulu, millest 17 on valminud just selle Uma Pido tarvis. Lisaks koorilauludele kuuleb mitut uues kuues Vana-Võromaa laulumängu. Laulmist ja lustimist jagub lauljatele ka koos rahvaga.

Lauljaid saadab orkester Riivo Jõgi juhatusel, pisut vürtsi lisab orkester Karmid Torud. Solistidena astuvad üles Mari Kalkun, Meelika ja Meelis Hainsoo, Contra, Hilje Murel, Andres Mähar jt. Kaasa löövad eri põlvkondade tantsurühmad.

Peopäeval, kui koorid Intsikurmus õhtuseks peakontserdiks proovi teevad, toimub Põlva kesklinnas hulk teisi sündmusi. Muu hulgas peetakse kella 9–14 laata, kus kaubeldakse ka uma kraamiga.

Uma Pido uhke võrukeelne ja -meelne eelkontsert toimub Põlva Maarja kirikus 31. mail kell 19. Esitusele tuleb Põlva kihelkonna rahvaviisidele ja -laulutekstidele loodud teos „Tähemõrsja“, mille autor on helilooja Erki Meister. Teose kannavad ette ansambel Miinus Seitse ja mainekad instrumentalistid Jaan Otsa dirigeerimisel.

Intsikurmu laululaval kell 18 algavale peakontserdile järgneb simman ansambliga Kõhukesed.

Võrukeelset rahva- ja laulupidu peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse – Võru ja Põlva vahel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena