Huntide arvukus lõi „laest läbi“. Keskkonnaamet kaalub Soomaa hundivabriku hirmutamist

• Juba kaks aastat on hundipesakondade arv ületanud riiklikult kehtestatud limiidi ja mullu sündis uus lammaste murdmise rekord.

• Eesti Jahimeeste Selts sooviks minna üle huntide stabiilsemale küttimismahule, keskkonnaamet pole sellega nõus.

• Erandkorras on keskkonnaamet valmis kaaluma seni puutumatute Soomaa huntide küttimist.

Keskkonnaagentuuri statistika ütleb, et hundil läheb Eestis hästi ja populatsioon on tugev. Kümme aastat tagasi oli hundipesakondi 19. Üle-eelmisel 33 ja eelmisel 35. See tähendab, et kahel viimasel aastal on Eesti metsades rohkem hunte kui suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi olla tohiks – alla aasta vanuste kutsikatega hundikarjade arv enne jahihooaega peab mahtuma 20 ja 30 vahele. Kuni 2021. aasta lõpuni kehtinud ohjamiskava järgi võis neid olla 15–25.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose selgitab huntide piirarvu tõstmist sellega, et suurkiskjate soodsa seisundi künnisväärtused lähtuvad asurkondade elujõulisuse vajadusest. „Hundi soodsa seisundi tagamiseks vajalike karjade arv sündis parima teadmise põhjal ja eri huvigruppide koostöös – teadlased, riigiametid, keskkonnaorganisatsioonid, jahimehed.“

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse liige Priit Vahtramäe mäletab asjade käiku teistmoodi.

„Meie jahimeestena ütlesime, et palun ärge tõstke seda piiri ja jääme ikkagi maksimaalselt 25 pesakonna juurde. Nägime, et on oht ületada sotsiaalse taluvuse ja huntide arvu piiri ja tegelikult nii ka läks. Tuli 35 pesakonda ja 1393 murtud lammast, mis on kõigi aegade rekord,“ räägib ta.