Võrumaal külakooli asutanud pereisa: kui esimesed aastad vastu pead, siis edasi on nagu lillepidu

„Koolis on praegu täispakett, ligi 50 õpilast ja üheksa klassi. Meie võsavahelist olukorda silmas pidades on see väga haruldane. Aga oluline on kohaliku omavalitsusega hea läbisaamine – isegi emotsionaalne tugi aitab,“ rõhutab Leiutajate Külakooli asutaja ja juht Hendrik Noor. Septembris asub samale teele Metsküla kool.

Tänavu esitati haridus- ja teadusministeeriumile täpselt üks taotlus sügisel uue erakooli avamiseks: Metsküla kool Lääneranna vallas.

„Metskülas on siis jälle ametlikult kool,“ rõõmustab kooli juht Pille Kaisel. „Jääb ainult rahamure.“

Teiste väikeste maaerakoolide kogemus näitab, et see tee ei ole kerge.

Tosin aastat tagasi maakooli ellujäämise sümboliks kujunenud Pikakannu erakool jõudis Võru vallas tegutseda seitse aastat. Kool loodi kohalike entusiastide ja annetajate toel 2012. aasta sügisel, kui tollane Lasva vald oli kogukonna protestist hoolimata Pikakannu põhikooli kinni pannud. Erakooli toetuseks korraldati kontserte, tehti talguid. Kuid õpilasi jäi väheks, ja et ei tekiks probleemi õpetajatele palga maksmisega, jäi 2019. aastal kõlanud koolikell viimaseks.

Rõuge vallas tegutsenud Krabi kool pidas vastu kuus aastat – 2014 alustas ja 2020 lõpetas, kuna ei vastanud enam ministeeriumi nõuetele.

Samal ajal alustas samas vallas ka Leiutajate Külakool ja on suutnud ellu jääda.