KÕPLAHÕIMLASED | Õpetus, kuidas rajada toitainetest tulvil ja soe kõrvitsapeenar
Möödunud hooajal saime oma vaeselt Raplamaa mullalt tervelt kolm jalgpalli suurust kõrvitsat. Seekord otsustasime asja tõsisemalt suhtuda. Kogu väike plaan jooksis kablutades käest ära, nagu ikka kipub mõnikord juhtuma!
Kõrvitsate ja kurkide ettekasvatamisega läks nagu ikka: arvasin, et kasvatan mõne üksiku taime. No maksimaalselt viis!
Aga siis tuli välja, et seemnepakke erinevate sortidega oli talve ja kevadega kogunenud juba seitse. Möödunud hooajast oli nipet-näpet ka veel alles. Otsustasin panna igast kõrvitsasordist potti kaks seemet. Juhuks kui üks ei peaks idanema.
Õlikõrvitsa seemneid oli alles kolm - ühte ju ometi ei jäta kuhugi? Sama lugu juhtus ka helerohelise rullkõrvitsaga. Neid viimaseid on mul ka kollast ja tumerohelist sorti, ma ei saa ju neidki katsetamata jätta!
Läks nii, et pooled seemnetest ei idanenud. Kurtsin seda tuttavale, kes seepeale mulle kohe viis kõrvitsataime kaasa pakkis. Paari nädala pärast otsustasid aga needki seemned üles tulla, mis esialgu idanema ei hakanud. Kurgiseemnetest muide kasvasid kõigist kaheksast ilusad ja suured taimed. Poolkogemata tõstsid pead ka viis melonid, millest keegi midagi ei lootnud.
Nii oligi vaja välja mõelda KUHU kõik need nunnud kasvama panna.
