Konkursi „Aasta põllumees 2024“ žürii: (vasakult)Hindrek Riikoja (Maaleht), Tanel Bulitko (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Põllumajandus-Kaubanduskoda), Ants Noot (Põllumajandus-Kaubanduskoda), Kaja Piirfeldt (aasta põllumees 2020), Piret Hartman (regionaalminister), Urmas Kruuse (Riigikogu maaelukomisjon), Airi Külvet (aasta põllumees 2023), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Kristi Lomp (Selver ASi juhataja), Milvi Aun (Keskkonnaamet), Silja Lättemäe (Maaleht).

Aga mis seos on siin põllumeestega?

Nimelt on tänavused parimad lihaveisekasvatajad Diana ja Arno Pärna aastaid oma lihaveistega tublit tööd teinud, et rahvuspargi rannaniidud oleksid hooldatud, pilliroost puhastatud ning vaade merele kuni silmapiirini avatud.

Parimad lihaveisekasvatajad Arno ja Diana Pärna saavad nüüd veidi hõlpu, kuna nende veisekari on kapanud läbi mere kaugemale madalikule roogu nosima.

Nii peatuski Maalehe ja Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konkursi „Aasta põllumees 2024“ žürii Lahemaa rahvuspargis, hinnates seda, milline osakaal on limusiini tõugu lihaveistel Vihasoo rannaalade ning Võhma ja Uusküla aru- ja looniitude hooldamisel.

Tänu Arno ja Diana Pärna tõupuhastele limusiinidele paistab rannajoon meie rah­vus­pargis pilliroost välja ning vähemaks on jäänud kaldapelaseid võsastunud karjamaid. Pärna pere peab OÜs Lahe Maamees ligi paarisada limusiini tõugu lihaveist. Konkursile esitas Pärna pere kandideerima Maaelu Edendamise Sihtasutus, kellelt pererahvas pälvis ka parima lihaveisekasvataja tiitli.

Perenaine Diana Pärna selgitas, et veel eelmisel aastal oli neil sada ammlehma, nüüdseks on ammlehmi 77. Koos noorkarja ja pullidega on 185 lihaveist.

Rohusööda varumisest sõltub loomade arv

„Eelmisel aastal oli meil niivõrd raske rohusööda varumise aasta, et me sügiseks ikkagi vähendasime karja,“ rääkis Diana Pärna ja lisas, et nad olid valiku ees: kas toidavad oma lihaveiseid kehvemini, aga neid on rohkem. Või valivad selle tee, et sööt on natuke parem, aga loomi on vähem.

„Valisime selle tee, et need loomad, kes meil on, saavad hästi toidetud ja on ilusad,“ tõi esile perenaine Diana Pärna.

Rohusööda varumine on päevakorras ka Lääne-Virumaal Laekvere ümbruses tegutseval osaühingul Muuga PM, mida juhib Margo Klaasmägi, kelle tänavusele konkursile esitas Virumaa Põllumeeste Liit.

Margo Klaasmägi selgitab, et Muuga ja Laekvere põllumajandusettevõtete piimakarjadele tuleb suve jooksul varuda 12-13 tuhat tonni silo.

„Margo on üles ehitanud tulevikku vaatava ja innovaatilise põllumajandusettevõtte,“ tunnustavad Virumaa põllumehed seda Lääne-Virumaa ettevõtjat, kes alustas oma karjääri metsanduses, aga on nüüd jõudnud põllumajandusse.

„Oleme avatud uutele ideedele ja innovatsioonile,“ teatas ettevõtte tegevjuht Margo Klaasmägi. Tööd saab siin 80 inimest, maad haritakse 4200 hektaril, peetakse 500 lüpsilehma ning sama palju on ka noorloomi. Muuga PM OÜ kuulub Artiston Gruppi ja Muuga ettevõtet majandatakse koostöös Laekvere põllumajandusettevõttega. Ettevõtte tegevjuhi sõnul on olulised mõlemad valdkonnad – nii teravilja-kui loomakasvatus. Klaasmägi on esimesest niitest saadud siloga väga rahul, tuleb ju hooaja jooksul varuda 500pealisele piimakarjale ja noorkarjale 12 -13 tuhat tonni silo.

„Tahame majandamist üha efektiivsemaks muuta. Oleme masinaid ja seadmeid pidevalt välja vahetanud kaasaaegsemate võimsamate vastu, et oleks võimalik iga ühiku omahindasid odavamaks viia, samuti tegeleme bioringmajandusega,“ tõi esile Margo Klaasmägi.

Põlvamaal tutvub žürii selle piirkonna ühe suurema piimatootjaga – ajaloolisest Kaska-Luiga talust arenenud põllumajandusettevõttega Kaska-Luiga OÜ. Ettevõtet juhib Avo Kruusla, loomakasvatust kureerib tema abikaasa Galina. Mitmes farmis on üle 2000 looma, maad haritakse ligi 3000 ha ja tööd saab 60 inimest. Konkursile esitas Kruusla pere Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.

Kruusla pere kasvatab Kaska-Luiga osaühingus iga aastaga üha rohkem rukist, et vajadusel see tervikkoristusena loomadele siloks teha. Suvisel rukkipõllul on Avo Kruusla koos abikaasa Galina ning laste Angeelika Taaveti ja Marek Kruuslaga.

Sõstrad, vili ja piimakarjad

Millist rikkalikku saaki pakuvad tänavu mahedad marjakasvatajad, selgub Setomaal OÜ Ostrova Mari istanduses. Perefirmat peavad siin Aime ja Neeme Tulp, konkursile kandideerima esitas need marjakasvatajad Maaleht.

Aime ja Neeme Tulp alustasid koostöös Tartu Maaülikooli tippteadlastega musta sõstra kasvatust, hiljem aga laiendasid oma värvikirevat marjavalikut ka teiste marjadeni. Tänavu kasvatab Ostrova Mari lisaks mustadele sõstardele ka kultuurmustikaid, valgeid sõstraid, vaarikaid ja arooniad. Ajaloolisesse talulauta on pere rajanud kaasaegse külmhoone ja kompaktsed tootmisruumid, kus valmivad marjadest erinevad hoidised, mahlad, dzemmid.Põllumeeste ühistu Kevili on esitanud tänavusele konkursile Kevili taimekasvatussspetsialisti ja tunnustatud agronoomi Meelis Värniku. Selle mehe hallata on Kevili Põlva-, Võru-, Valga-, Tartu- ja Viljandimaa liikmed, keda kokku on pea 100.

„Meelise poolse nõustamise „jalajälg“ Lõuna-Eesti teraviljakasvatuses on väga suur ja väärib esiletõstmist,“ tunnustas Kevili juhataja Hannes Prits.

Valgamaal Hummulis võtab žürii liikmeid vastu tänavune parim piimakarjakasvataja, Hummuli Agro OÜ juhatuse esimees Maarja Paomees. Hummuli Agros on üle 2300 looma, neist piimakarjas üle 1000 lüpsilehma aastase rekrodlüpsiga 13 474 kg lehma kohta.

„See on tippkari mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mõistes, sest Eesti on piimatoodangu näitajatelt mitmendat aastat Euroopas esikohal,“ tõstab esile Maarja Paomees. Maarja Paomees on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kandidaat.

Vändras avab oma tegemisi üks Eestimaa tunnustatumaid agronoome Margus Lepp, kes kureerib aktsiaseltsis Vändra teraviljakasvatust 1500 hektaril, lisaks vastutab üle tuhandepealise piimakarja eest. Margus Lepp juhib Vändra aktsiaseltsis nii piimakarja- kui teraviljakasvatust ökonoomselt ja keskkonda säästvalt, vähendades iga aastaga ettevõtte süsiniku jalajälge. Konkursile kandideerima esitas Margus Lepa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Nii Hummuli Agro OÜ kui Vändra AS kuuluvad Eesti ühe suurema toidutootja Agrone Gruppi.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad 24. korda konkurssi „Aasta põllumees“, et esile tõsta põllumajanduses tegutsevaid inimesi, kes annavad kodumaisesse toidutootmisse väärika panuse. Maamajanduse organisatsioonid on tänavu esitanud tiitlile kandideerima 9 kandidaati 7 maakonnast.

Aasta põllumehe konkursi žüriisse kuuluvad žürii esimees Kaja Piirfeldt (aasta põllumees 2020), Piret Hartman (regionaalminister), Urmas Kruuse (Riigikogu maaelukomisjon), Ants Noot (Põllumajandus-Kaubanduskoda), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Airi Külvet (aasta põllumees 2023), Hindrek Riikoja (Maaleht), Silja Lättemäe (Maaleht), Milvi Aun (Keskkonnaamet), Kristi Lomp (Selver ASi juhataja), Riho Terras (Euroopa Parlament ),Tanel Bulitko (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Põllumajandus-Kaubanduskoda).