Kalurid õlitasid laidudel 8095 pesatäit kormoranimune

Keskkonnaameti loal õlitasid kalurid mais laidudel kalavarude kaitseks kahe nädalaga 8095 munadega pesa, et Eestis soodsas seisundis olevate kormoranide arvukust piirata seal, kus on võimalikult väike tõenäosus teisi merelinde häirida.

Kormoranide mõju on eriti tuntav seetõttu, et lindude saagiks langeb palju noorkalu, kes on just jõudmas kiire kasvu faasi. Mõju vääriskaladele on veelgi suurem, kuna neid kasvatatakse ette ja asustatakse sageli piirkonda, kus varakevadel kormoranid massiliselt toituvad enne pesitsusperioodi.

Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra põhjendusel sündis kormoranide arvukuse reguleerimise otsus parima kättesaadava teadmise ja arusaamise pinnalt: „Enne otsuse langetamist suhtlesime eri osapooltega, kaalusime nii kalavarude kui ka lindude kaitse argumente ning leidsime, et väikesemahuline õlitamine laidudel, kus teisi linde pole, on sobiv kompromiss. See võimaldab reguleerida soodsas seisundis olevate kormoranide arvukust ja vähendada kormoranide mõju kalavarudele.“

Kormoranimune võis õlitada vaid pesitsuspaikades, kus kormoranid moodustavad umbes 90% seal pesitsevatest lindudest ehk siis teisi pesitsevaid linde on väga vähe või neid polegi.

Kokku õlitati sel aastal 12 saarel ja laiul hinnanguliselt 32 969 kormoranimuna. Keskkonnaametnikud hoidsid tegevustel silma peal ning kinnitasid, et kalurid talitasid seatud tingimustele vastavalt ja ühtegi rikkumist ei tuvastatud.

Kormorane on üle 40 000 paari

Lisaks lubas keskkonnaamet kalavarude kaitseks Pärnu jõel Tindisaarte juures kormoranide küttimist. Küttimine oli seotud ka lindude toitumisuuringuga, mida tegi Tartu Ülikooli mereinstituut – kõigi tabatud lindude maosisu analüüsiti ja määrati seal leiduvate kalade liigiline koosseis. Mereinstituudi andmete järgi kütiti aprillis Tindisaarte juures 39 kormorani, nende magudest leiti peamiselt meritinti, kellel oli samal ajal kudemisperiood. Mõne linnu maos ja kõris leiti kuni 12 meritinti, leitud kalad olid valdavalt väga suured, kuni 19 cm. Lisaks meritindile leiti kütitud kormoranide maost vimba, harvadel juhtudel ka ahvenat, nurgu ja viidikat.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas halduskohtus ja ringkonnakohtus sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamiseks, kuid kohtute seisukohal polnud esialgne õiguskaitse taotlus ehk lubade kehtivuse peatamine ja õlitamise keelu seadmine põhjendatud. Halduskohtu otsuses seisab, et kuigi õlitatud munadest kormoranipoegi ei kooru, ei tähenda see, et munade õlitamine ohustaks kormorane kui liik üldisemalt.

Keskkonnaagentuuri 2023. aasta seireandmete järgi on kormorani arvukus hinnanguliselt 40 000–41 000 pesitsevat paari. Seda on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmise, 2008. aastal kinnitatud kaitse ja ohjamiskava koostamise ajal.