AVATUD TALUD 2024 | Jaaniojal kasvavad 1700-eurosed lilledest mantlid
(12)Agronoomiharidusega Janika Saar on leidnud oma kutsumuse maailmas ainulaadsete lillemantlite valmistamises, mille unikaalset tehnoloogiat nimetab ta voolimise ja maalimise seguks.
Tõesti, maaelu ja maamajandus ei pruugi olla üksnes sibulad ja sead või laut ja lehmad. Aastast 1997 iseendale tööd andev Janika Saar hoiab oma Lahemaa äärel ja Võsu veerel asuval talul just käsitööga hinge sees.
Ja veel millise käsitööga!
Tal on meeles krooni saabumise aeg, mil maarahva elu eriti kitsaks läks ja raha oli viimane, mida jätkus. „Lõikasin vanad kampsunid tükkideks ja õmblesin kokku, ei pidanudki poest mantlit ostma,“ meenutab Janika Saar.
Nii sündiski tal villastest kampsunitest ja muudest riidejääkidest lapivammuste ja lillemantlite valmistamise tehnoloogia, kus on oma koht nii kääridel ja nõelal, aga ka aurutamisel, vanutamisel, heegeldamisel ja nõelviltimisel.
Lõikasin vanad kampsunid tükkideks ja õmblesin kokku, ei pidanudki poest mantlit ostma.
„Tegemist on täiesti tavaliste käsitöövõtetega,“ tutvustab ta oma imeliste lillemantlite sündi. Nende kauniduse kiitmiseks ei jätku neist vaimustunud daamidel sõnu.
Mida aga peab jätkuma, on raha. Sest mantli hind võib olla 1700 euro ringis, kuid arvestades iga mantli ainulaadsust, polegi seda ju palju. Meister jõuab aastas valmistada 15 erilist ja maailmas ainulaadset eset.
Aurutamise ime
„Kas tegemist on siis nii-öelda rätsepatööga?“ püüab meesreporter oma küsimusega asjalikkust näidata.
„Ei,“ tuleb hämmastust tekitav vastus.
„Pigem me aurutame mantli inimese järgi vormi,“ järgneb tehnoloogilise ime selgitus. „Ma voolin mantli inimesele valmis, sest villane on kõige voolitavam materjal üleüldse, ja siis heegeldan lilled peale.“
Säärast mantlite valmistamise tehnoloogiat ei kasutavat maailmas mitte keegi teine.
Säärast mantlite valmistamise tehnoloogiat ei kasutavat maailmas mitte keegi teine.
Ammulisui kuulavale reporterile lohutuseks tuleb teave, et avatud talude päeval räägib Janika töötoas nii mantlite sündimise loo kui tarvitatavatest tehnoloogiatest.
Ise saab samuti ime loomist proovida!
„Tikand on aastate jooksul välja kasvanud vanaema sünnikoha Paistu arhailisest tikandist ning muutunud minu omakäekirjalisteks ornamentideks,“ tutvustab ta.
Võlukepikeste maailm
Janika Saar on Jaanioja talus ühendanud kaks eluunistust: elada maal ja teha käsitööd.
„Just maal elamiseks võimalust otsides läksin EPAsse agronoomiat õppima,“ räägib naine, kellest sai ajaloo esimene Lahemaa rahvuspargi agronoom, toonase tööülesandega arendada mahepõllumajandust.
„Me kursusel olid kõik nii suured näputööhuvilised, et kord küsis seminarile tulnud õppejõud hämmeldunult: „Ega ma käsitöökursusele saabunud pole?“
Nii räägib Janika kaasõppureist, kelle näpud olid põllutarkusi tudeerides ikka heegeldamise, kudumise või muu näputööga ametis.
Et tänapäeva lapsedki oma kätega tegemisest rõõmu tunneks, pakutakse Jaaniojal avatud talude päeva ajal neile samuti meisterdamisvõimalusi.
Teha saab papist ja paberist hõbedase krooni või kiivri, isegi kuldsed kilbid on võimalikud. Aga meisterdamist ootavad ka võlukepikesed ja pistodad.
Et lust oleks täielik, ootab noori meisterdajaid ka sadakond kostüümi, millesse saab end enne selfi või muu mobiilse jäädvustuse tegemist riietada.
