„Viimati pidi pool valda omavahel tülli minema.“ Kaasav eelarve jätab külmaks või tekitab tohutut hasarti

Kümme aastat tagasi Tartust alguse saanud kaasava eelarve praktika on nüüdseks levinud rohkem kui pooltesse omavalitsustesse. Uudsete ideede asemel viivad KOVid tihtipeale ellu aga asju, mida niisamagi teha võiks.

„Meil on kaasav eelarve vist natukene ülekäte läinud. Viimati oli selline tunne, et pool valda läheb omavahel tülli. Asi võetakse ette suurejoonelisemalt kui valimiste ajal. Külad panevad kokku meeskonnad, kes jagavad flaiereid ja poe ees nänni, käivad ukselt uksele ning helistavad südaööni oma sõpradele ja tuttavatele, et hääli koguda,“ naerab Viljandi vallavanem Alar Karu.

Karu räägib, et kaasava eelarve osas ollakse neil lausa nii kirglikud, et külade MTÜd tulid pärast viimast hääletust omaalgatuslikult kokku ja võtsid vastu reegli – võitja kogukond ei tohi järgmise viie aasta jooksul ühegi ideega enam osaleda.

„Püüdsime seda valla poolt pehmendada, et langetame piirangu vähemalt kolme aasta peale. Minu hinnangul on see võitjale liiga karm karistus ja ma kardan, et ideed saavad niimoodi varsti otsa. Aga külad polnud nõus.“

Kõik jahivad suuri summasid

Viljandi vallas on igal aastal kaasava eelarve maksimumsummaks 50 000 eurot. Siiani on korda tehtud räämas ujumiskoht ja ehitatud kaks mänguväljakut. Praegu toimuvad ehitustööd möödunud aasta võiduidee (maastikuratta raja ja trosslaskumise) teostamiseks. Karu sõnul jahitakse eelkõige kallimaid asju.