METSAMAJANDAJATE KONKURSS 2024 | Metsaomanikul lubati oma metsas tööd teha

Et taastada ajaloolised niidud Marimetsa-Õmma hoiuala ja Natura 2000 alal võttis Margo Rüütel ette pärandniitude taastamise projekti.

Küsimusele, kas kahju pole, et antud alale uut metsa ei tule, vastab Rüütel, et ta on teistel oma maadel väga palju metsa uuendanud. „Minul seda kihku pole, et igale poole istutada, seda enam, et teistmoodi kui siin ei saa kaitsealal metsa majandada.“

Konkurss PARIM METSAMAJANDAJA 2024

Kandidaat nr 2: Servapeal OÜ, Margo Rüütel

Läänemaa, Lääne-Nigula vald, Ubasalu küla Aasa-Madise

Kuulub Metsahuviliste Seltsi.

Konkursil osaleval kinnistul on 10 ha metsamaad, mille omanik on ettevõte olnud 10 aastat. Kokku majandatakse 3000 hektarit.

Metsamajandajate konkurss toimub juba 31. korda ning seda korraldab Eesti Erametsaliit. Võitja valib žürii, tulemused kuulutatakse välja 24. augustil Pärnus Kogu Pere Metsapäeval.

Maaleht on konkursi meediapartner ja lugejad saavad valida veebis 15.-22. augustil oma lemmiku.

Praeguseks on tehtud 2,4 ha aruniidu taastamist kujundusraiega, mis oli üks vähestest võimalustest antud metsamaa majandamiseks. Selleks taotleti loodushoiutoetust. Siis hakkas keskkonnaamet laiendama pärandniite. „Kui avanes pärandniitude projekt, tekkis kaitsealal võimalus metsa majandada,“ kirjeldab Rüütel. „Taotlesin seda võimalust läbi riigihanke ja LIFE programmi projekti, sest keskkonnaamet lubas ka omanikul oma maal tööd teha.“

Hanke osad olid truubi ehitus, puidu eemaldamine ja freesimine. Metsateatise võttis ta kujundusraieks, mis on mõeldud kaitsealadel koosluste kujundamiseks. „Kui oleksin ilma looduskaitsetoetusteta sellel alal lihtsalt harvendust teinud, oleksin peale maksnud,“ nendib Rüütel, sest puidu kehv kvaliteet ja rasked looduslikud tingimused väljaveoks oleks kasumi söönud.

Praegu on pooleli 8 ha puisniidu taastamiseks vajalik freesimistöö, mida hindamiskomisjon ka vaadelda sai. „Siit saab tulevikus ka pindalatoetust, samuti toetust niitmise ja niite kokkukorjamise eest,“ rõõmustab Rüütel. „Tavamesandusega saaks tulu ehk esimese harvendusraiega 30-40 aasta pärast.“

Kogu projektiga kaasneb tohutu paberimajandus, mida enamik metsaomanikke ette ei võtaks. „Riigihanke sõna hirmutab inimesi, aga kui läheneda sellele jupi kaupa, siis saab hakkama,“ jagab metsaomanik kogemust. „Ka väikeomanikul tasub looduskaitseprojekte teha, nii saab oma kinnistu korda isegi kui veidi peale peab maksma.“

Paberimajandusega tegeleb ta ainuisikuliselt. „Isiklik rekord on 12 projekti ühes taotlusvoorus.“ Luua Metsanduskooli lõpetanud Rüütel on asjaajamise peale andekas ja orienteerub seadustes ning tingimustes nagu kala vees, ajades kogu bürokraatia ainuisikuliselt korda. „Tulemuse akti veel pile, seiklus on alles pooleli,“ muigab ta.

Taastatud niitu peab projektitingimuste alusel säilitama 5 a. Niitudele on plaanis tulevikus paigaldada ka mesitarud koostöös kohalike mesinikega, seegi on toetatav tegevus.