METSAMAJANDAJATE KONKURSS 2024 | Isa ja poeg katsetavad erinevat tehnikat ja majandamisnippe
Philipsite pere majandab mitmeid kinnistuid peremetsana. Aja jooksul on metsastatud 14,5 hektarit vähem väärtuslikke põllumaid, kuhu madala boniteedi tõttu lubati puud istutada.
Philipsite peremetsas on rõhk kvaliteedil. Palju on laasitud, et saada vineeripakku. 30 aastat vanas kaasik põllumaal kasvab ka neli liiki käpalisi. Varem on tehtud selles kasetukas väetiskatseid Fortumi tuhaga ja raiekraadiga, üks riba on hooldamata jäetud, et näidata hooldusraie vajalikkust.
Liigniisketel kohtadel on positiivne kogemus sanglepa kasutamisel.
Igal aastal täiendatakse ulukite, liigniiskuse ja põua tekitatud kahjustustest rikutud alasid. „Sügisene istutus eelmise aasta kuuske läks välja, kevadel täiendasime,“ märgib Philips.
Philipsite peremets asub vana dreenitud põllu peal. 2001. aastal tehti põllule vaod, kus kask hakkas kasvama. Hiljem täiendati istutust sanglepa ja kuusega.
2004. aastal rajati tantsupeoliste ürituse „Miljon puud metsa“ raames kuusenoorendik. „Kõigepealt istutasin sinna mände, kuid põder sõi need ära,“ meenutab Eerik Philips.
Harvendusraied ühes metsatukas on tehtud Vimek harvesteri ja forwarderiga demopäevade raames koostöös Pärnumaa Metsaomanike seltsiga. „Väiketehnika kasutamine harvendusraietes“ üritusel esitleti kolme erinevat harvesteri ja nelja kokkuveo traktorit, osalejaid oli 50 ringis.
Ühte Philipsite kaasikusse lõid kahjurid sisse, mistõttu kutsuti kohale konsultant, kes määras 27-aastase noore metsa sanitaarlageraiesse. „Süda tilkus verd, sest seal oli palju tööd tehtud, aga raie tuli ära teha, et kahjurid leviksid naabrusse,“ räägib Philips. Mõne aastaga tekkis sinna looduslik uuendus ja istutati ka kuuske, mida pere nüüd hooldab. Looduslik järelkasv oli tohutu, mistõttu istutamise mõttekuses on isegi kahtlusi.
2011. aastal tehtud lageraie alal oli 70% kask ja 30% mänd. 2012. kevadel istutati sinna Leedust toodud suured kasetaimed. „Sealt tuleb hakke materjal, pool valgustusest tõime traktoriga välja,“ ütleb Philips. Teises noorendikus prooviti giljotiini kasutamist, et sealt hakkematerjal välja tuua.
Seemnepuude kasutamine pole metsaomaniku kogemuses alati efektiivne. „Seemnepuu kase ümber pole mets uuenenud, mis on konkreetne näide selle meetodi ebatõhususest,“ ütleb Philips.
Philipsite peres ei kasutata suuri lanke uuendusraietel. „Uuendusraietel on omad indikaatortaimed, mida tuleb elurikkuse hoidmiseks säilitada,“ selgitab Philips. „Metsamaa peab samas maksimaalselt puitu tootma ja süsinikku siduma.“
„Kraavid on puhastatud, truup paigaldatud oma raha eest. Nüüd saan aastaringselt sisse ka rasketehnikaga,“ rõhutab Philips.
Metsa hooldamisel on ka põlvkondade järjepidevus tähtis. Eerik on mitmendat põlve metsamees ja metsanduse magister. Poeg Jaanus on teadmised omandanud pereliikmetelt, ühistust ja erialakirjandusest.
Korraldatud on palju üritusi, sealhulgas koolimetsa programmi raames koostöös ühistuga. Nad on osalenud ka Metsarahva päeval.
Metsast korjatakse seeni, marju (pohlad, mustikad, metsmaasikad ja jõhvikad), samuti tehakse kase-, tamme- ja kadakavihasid. Üle viiekümne ravimtaime saadakse oma maa pealt. Mesinikele pakutakse võimalust kanarbikumett korjata.
Metsamaa asub suhteliselt lähedal Pärnu linnale (15 km) ja korilasi satub sinna palju, mistõttu tuleb Eeriku seeni korjama minna esimese kukelauluga. „Rabas asuvate kultuurjõhvikate marju on praktiliselt võimatu küpsetena korjata,“ märgib Eerik.
