Südame-emajuur on täitsa kodumaine taim

Südame-emajuure (Gentiana cruciata) kohta on öeldud, et see näib looduses kui mingi aiast plehku pannud lill. Oma laiuvate lihakavõitu lehtedega mõjub ta tõesti kummaliselt, iseäranis loopealsetel.

Loopealsetel kasvavad muidu ju igituttavad lubikad, maranad ja angervarred ning siis ühtäkki selline rammuka väljanägemisega lill nende seas. Mäletan hästi oma esmakohtumist südame-emajuurtega ühel Lõuna-Läänemaa loopealsel. Andis neid ikka alles vaadata! Ja mis sellest, et tol ajal, augusti keskel, on nende õitseaeg tegelikult juba läbi.

Südame-emajuure õied ei ole küll nõnda sügavsinised ja suured kui haruldasel sinisel emajuurel, kuid täitsa toredad sellegipoolest. Korrustena asetsevad õied on väljast hallikassinised, õite sees avaneb aga ilus helesinine värv.