Hirmsad, ent huvitavad võrmid

Ei ole just palju neid, kes on oma ihusilmaga näinud võrmi. Eestis öeldakse olevat seitse võrmiliiki, ent enamik neist on väga haruldaseks jäänud. Mis tegelikult on hea.

Nimelt on võrmid täisparasiidid, mis kurnavad oma peremeestaimi ja halvemal juhul võivad need ehk tappagi. Seega peeti neid juba ammusest ajast kahjuriteks, millest oleks parem lahti saada. Aga ega see niisama lihtne olnudki. Üks võrm võivat katta lausa neljaruutmeetrise pinna ja toota kuni 3000 seemet, mille idanevus maapinnas säilib kümmekond aastat.

Ometigi on kassitapuliste sugukonda kuuluvad võrmid huvitavad tegelased ja säärastega kohtumine igatahes meeldejääv elamus. Ühel juulipäeval õnnestus täiesti juhuslikult näha võrme Läänemaa rannal. See oli ilus südasuviselt kirendav rannaniit, täis tulikollaseid pajuvaake, lillakasroosasid jooksjarohte ja muid lilli. Üle kõige kõrgusid emaputked. Ning siis olid võrmid. Kummaliste peenikeste punaste nööride pussakad siin-seal teistel taimedel. Esmalt võttis natuke määramist, mis võrmiga on täpsemalt tegu. Kui linavõrmi õied on kollakasvalged, ristikuvõrmil valged ja oranžide vartega põldvõrmil samuti valged, siis neil siin roosakad. Päris ilusad väikse näpuotsa suurused õisikud, kui lähedalt vaadata. Tegu oli hariliku võrmiga (Cuscuta europaeae). Nimele vastavalt ongi ta Eestis kõige harilikum. Teda leiab peamiselt mandri läänerannikult, veidi ka saartelt, mujalt väga harva.