METSAMAJANDAJATE KONKURSS 2024 | Mõisaproua majandab endistel karjamaadel kasvavat metsa
(1)Laine Paavo, ametilt õpetaja, on otsustanud jätkata oma esivanemate maade majandamist ja pärandi säilitamist. Talle omal ajal tagastatud vana karjamõis on elav tõestus sellest, et eestlased polnud pelgalt orjarahvas.
Paavo talu on olnud tema esivanemate omand juba alates ajast, mil üks neist, Venemaal õppinud mõisavalitseja, otsustas 18. sajandil osta välja karjamõisa. Mõisaga kaasnes ka märkimisväärne hulk maad. Vanavanemate ajal oli talus 30 karilooma ja viinavabrik. Mõisa juures olid kandikohad, mille arv aja jooksul muutus. Vanaisa ostis maid ka juurde, laiendades omandit veelgi.
Esivanemate töö ja pühendumus ei piirdunud üksnes põlluharimisega. Karjamõisale kuuluvad maad olid algselt niisked ja sobimatud viljakasvatuseks, mistõttu neid kasutati karjamaadena. Metsamaad oli alguses vähe. Praegune mets on kasvanudki ise karja- ja heinamaadele.
Paavo on võtnud südameasjaks taastada ja säilitada talu pärandkultuuri, vastava toetuse abil on korrastatud mõisa süda – park ja alleed. Hoonete varemed on rohust ja võsast välja otsitud ja puhastatud ning tähistatud siltidega.
Metsamajandamise poolelt on talu arenenud aastate jooksul märkimisväärselt. Alguses majandas Paavo oma metsi koostöös ettevõttega Stora Enso, kuid viimastel aastatel on ta toetunud peamiselt metsaühistu abile. Ühistegevuse juures on nad alati olnud, näiteks osalesid nad koos abikaasa Mattiga ka omaasegse Taluliidu asutamiskoosolekul.
Talu metsades on tehtud nii lageraieid, valgustusraieid, maapinna ettevalmistust kui ka istutustöid. Viimastel aastatel on Paavo pidanud tegelema ka üraskikahjustustega, mis on eriti jõuliselt rünnanud jõeäärseid kuusikuid ja männikuid. Üraskikahjustustega seotud raied on osaliselt tehtud ühistu abil, ja ühe raie puhul korraldati oksjon, mis lõppes edukalt.
Sel aastal on plaanis teha esimest korda suurem harvendus, hinnata lageraie lankidel noore metsa taastumist ja vajadusel teha hooldustöid. Ühel 7-hektarilisel alal tehti aegjärkne raie, kuna lageraie olnuks sellel alal liiga suur.
Talu teed on rajatud maaparandusprojekti raames, mis on taganud nende heas korras püsimise ja maaomanike mugavuse.
1990ndatel tegeles pere grillsöe valmistamise ja turustamisega, kasutades selleks oma metsa lepapuid. See ettevõtmine andis talule lisatulu ja näitas pererahva ettevõtlikkust.