Konkurss PARIM METSAMAJANDAJA 2024

  • Kandidaat nr 7: Meelis Reinart

  • Kimmasaare talu, Põhja-Sakala vald

  • Kuulub MTÜ Eesti Metsamajandajate Seltsi.

  • Umbes 47 ha kahel kinnistul. Majandanud alates maade tagastamisest alates, ca 30 aastat.

Metsamajandajate konkurss toimub juba 31. korda ning seda korraldab Eesti Erametsaliit. Võitja valib žürii, tulemused kuulutatakse välja 24. augustil Pärnus Kogu Pere Metsapäeval.

Maaleht on konkursi meediapartner ja lugejad saavad valida veebis 15.-22. augustil oma lemmiku.

Reinart alustas oma metsade majandamist pärast seda, kui naasis vanaisa tallu ja ema pärandas talle tagastatud maad, lisaks laiendas ta valdusi hüpoteegiga juurde ostes. Tema eesmärk on tagada, et mets säiliks vähemalt järgmised 50 aastat, kui mitte rohkem ja ta on veendunud, et kui midagi raiuda, tuleb istutada vähemalt sama palju tagasi, kui mitte rohkem.

Viimase 20 aasta jooksul on ta teinud metsa uuendamisi umbes 10 hektari ulatuses. Näiteks haava asemel on istutatud mändi. Kuuseistandikud on eelmistel kevadetel kuivuse tõttu kannatanud.

Kultuurid vajavad nüüd hooldust, et lopsakasse vaarikasse mitte ära uppuda. Ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks on ta männikultuur tarastanud ning kasutanud Trico ulukitõrjevahendit. „Kui enda tööd ei arvesta, siis jääb plussi,“ ütleb ta.

Reinart hangib oma taimed peamiselt ühistu kaudu, kuid on ka ise õppinud taimi kasvatama, sealhulgas taimlast saadud praaktaimedest, mille ta on suutnud koolitada suuremateks ja tugevamateks. Metsas tehtud uuendusraied hõlmavad 5-7 hektarit, lisaks valgustus- ja harvendusraied ning laasimistööd.

Meelis Reinart päästab žürii ulukitõrjeks rajatud aia väravast männikultuure vaatama.

Maaparandustöödega on ta tegelenud viimase nelja aasta jooksul, kaevates kokku neli kilomeetrit kraavi, mis on aidanud parandada 5 hektari suuruse ala kuivendust.

Kultuurihooldust ootaval eraldisel on näha ka puhastatud kraave.

Reinarti metsades on eriliseks väärtuseks väike, umbes 140-aastane kaasiku tükk, kus kasvavad mõned väga korralikud, umbes 150-aastased männid ja ligi 30 meetri kõrgused kuused.

Rähni sepikoda noores kuusikus.

Metsast saadud materjalid on leidnud kasutust Reinarti talu erinevates projektides. Ta on kasutanud oma puidutoodangut nii talu väljaehitamisel kui ka mitmesuguste kunstipäraste aiakaunistuste ja sisustuselementide loomisel. Need hooned ja kaunistused on äärmiselt funktsionaalsed ning sobivad nii pereliikmete kui ka külaliste vajaduste rahuldamiseks. Reinarti abikaasa korraldatavad meisterdamistöötoad ja muud üritused toimuvad sageli nendes omanäolistes hoonetes.

Oma metsast tulnud materjali saab näha ka talu ehitistes.

Lisaks metsade majandamisele tegeleb Reinart ka mesindusega väiksemas mahus ning kasvatab musta pässikut. Neli aastat tagasi pandi sookaasikusse selleks 1000 seenega nakatatud tüüblit. Metsad pakuvad pererahvale ka rikkalikult marju ja seeni, mis on igapäevaseks toidulauaks olulised.

Nii istutati metsa 25 aastat tagasi, põllumaade metsastamise programmi raames tuli kuusele lisaks panna kasvama ka lehtpuid.
Kõik istutatud taimed on tokkidega tähistatud.
Talus on ka väike saeveski, kus tehakse ehitusmaterjali enda ja vahel mõne naabri tarvis.
Ennäe imet - ujuval parvel kasvab lepp!
Sellel põllukünkal olev raielank on uuendatud männiga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena