Konkurss PARIM METSAMAJANDAJA 2024

  • Kandidaat nr 8: Endel Tamm

  • Valga maakond,Tõrva vald, Puide küla, Roksi-Jaagu.

  • 29 ha metsa majandanud 27 aastat.

  • Kuulub Valgamaa Metsaühistusse.

Metsamajandajate konkurss toimub juba 31. korda ning seda korraldab Eesti Erametsaliit. Võitja valib žürii, tulemused kuulutatakse välja 24. augustil Pärnus Kogu Pere Metsapäeval.

Maaleht on konkursi meediapartner ja lugejad saavad valida veebis 15.-22. augustil oma lemmiku.

Tamm eelistab metsas töötada käsitsi, kasutades sae ja ATV abi, et vältida rasketehnikaga kaasnevat pinnasekahjustust ja säilitada metsade looduslikku struktuuri. „Mulle meeldib metsas saega jalutada,“ muigab ta.

Harvendusraiete käigus on ta ATV-ga ise välja vedanud suurema osa metsamaterjalist, vältides nii kokkuveoteede rajamist ja pakkudes puudele rohkem kasvuruumi. Metsadess, kuhu on hooldusel jäetud pigem suur tihedus, naaseb ta mõne aasta pärast, et vajadusel täiendavalt hooldada. Nii väldib ta ka lumevaalimist.

Tamm on pööranud erilist tähelepanu lehise kasvatamisele, mis on tema metsa üheks eripäraks. Ta on rajanud viies erinevas kohas väikesed lehisekultuurid, mis on nüüdseks kasvanud kenakdeks noorendikeks. Samuti on ta neljahektarilisele lageraielangile istutanud lehise ja musta lepa kultuure, täiendades lagedamates kohtades neid ka kuusetaimedega. Neid noorendikke näitab ta meeleldi külalistele.

Männikut eraldab kõrvalkinnistust riba kaski.

Tamm on jätkanud pidevalt metsakultuuride täiendamist ja hooldamist. Lisaks on ta märkinud istutatud puud tokkidega, et neid oleks lihtsam hooldada, ning külvanud auto aknast loopides tammetõrusid, mis on kenasti kasvama läinud. Ühes kuusikus on ta uuendamiseks kasutanud kraavist kaevatud taimi.

Istutatud on ka kuuske.

Tamm tunnistab, et metsale suurimaks ohuks on kobras. „Ürask ja põder jätavad midagi alles, kuid kui mets ujutatakse üle, siis on kõik kadunud,“ tõdeb ta. Sellegipoolest on ta suutnud oma metsa hooldamisel vältida suuremaid kahjustusi, kuigi lumemurd ja vaalimine on nõudnud oma osa.

Žürii arutab, mida võiks teha selle küpse lepikuga.

Maaparanduse toetuse abil on Tamm puhastanud peakraavi setetest, mis on aidanud kaasa kinnistu veeolude parandamisele. Kinnistu välispiirid on ta tähistanud piiritähistega.

Kuivendus loob metsale paremad kasvutingimused.

Metsamaterjali realiseerib ta peamiselt halupuuna või viib väiksemaid koguseid saekaatrisse, eelistades ise majandada ja vältides metsaühistu kaudu müümist.

Lehis kasvab teisteel puudele kiirest järele, kui valgust saab.

Tamm omandab teadmisi metsaühistu konsulentidelt, erialasest kirjandusest ning õppepäevadelt. Ta on kaasanud metsatöödesse oma poja, kes õppis Luua Metsanduskoolis harvesterijuhiks.

Metsa on uuendatud väikeste häilude kaupa ja nii saavutatud mitmekesisus.

Lisaks metsade majandamisele korjab Tamm enda tarbeks seeni, marju ja ravimtaimi ning on rajanud kinnistule ka mesila ja väikese karulaugu ala.

Endel Tamm paneb kõvasti rõhku lehise kasvatamisele.

Sellise meetodiga peksab Endel Tamm talvel puudelt lund maha, et vältida lumevaalimist.

Ka püsimetsandust viljeledes tuleb kultuure hooldada.