Konkurss PARIM METSAMAJANDAJA 2024

  • Kandidaat nr 9: Sander ja Taimo Elvet

  • Valgamaa Sangaste.

  • 15 ha metsa kahel kinnistul, majandanud neid 10 aastat.

  • Kuulub Valgamaa Metsaühistusse.

Metsamajandajate konkurss toimub juba 31. korda ning seda korraldab Eesti Erametsaliit. Võitja valib žürii, tulemused kuulutatakse välja 24. augustil Pärnus Kogu Pere Metsapäeval.

Maaleht on konkursi meediapartner ja lugejad saavad valida veebis 15.-22. augustil oma lemmiku.

Perekond Elvet teostab kõik raietööd iseseisvalt, alates puude langetamisest kuni nende turustamiseni. See võimaldab neil täielikult kontrollida tööde kvaliteeti ja tagada parim tulemus nii keskkonnale kui ka majandusele.

Kui 2019. aastal ründas kuusikut ürask, otsustati kuuske tagasi mitte istutada ning asemele tuli kasenoorendik. Kõik istutused viiakse läbi hoolikalt, arvestades kasvukohatüüpi ja keskkonnaolusid, et mets saaks võimalikult hästi uueneda.

Regulaarsed kultuurihooldused ja valgustusraied on oluline osa metsa tervise hoidmisest. Koos vanema poja metsafirmaga tehakse trimmerdamistöid, et noored puud saaksid piisavalt valgust ja toitaineid. Suuremas metsas puhastatakse ka võsa, ning kokku pandud oksad kasutatakse hakke tegemiseks. Harvendusraied viiakse läbi käsitsi, et vältida kahjustusi puudele ja pinnasele.

Majalähedane osa on kujundatud parkmetsaks. Seda on üle kahe hektari, kõik käsitsi.

Elveti pere rakendab efektiivseid ulukitõrje meetmeid, et kaitsta noorendikke. Küttepuud varutakse sanitaarraiete käigus ning veetakse välja oma Belarus traktoriga. Tulevikus plaanitakse rohumaadele istutada metsakultuur ja sõlmida süsinikukrediidi leping, mis aitaks säilitada loodusväärtusi ja tuua majanduslikku tulu.

Seenele ei ole selles peres vaja kaugele minna.

Elveti peres on oluline järgida linnurahu perioodil metsatööde peatamise tava, mida vanaisa on kehtestanud. See aitab kaitsta metsaelustikku ja säilitada puidu kvaliteeti. Lisaks kasvatatakse kaasikus chaga seent, millest loodetakse tulu teenida 10 aasta jooksul ning hiljem müüa kase paberipuitu. Chaga seened on nüüdseks 5-6 aastat vanad.

Majalähedane noor kaasik on istutatud mujalt üle jäänud taimedest.

Peres on alati valmistatud kasevihasid jaanipäevaks ning korjatud metsast marju ja seeni, kui hooaeg on olnud soodne.

Harvenduse raiejäätmed on kokku korjatud ja ootavad hakkesse viimist.

Sander on omandanud teadmisi vanaisalt ja isalt, samuti on ta läbinud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Lisaks on ta lugenud Eino Laasi raamatut „Metsamajanduse alused“ ning uurinud metsaühistu artikleid. Chaga kasvatamise koolitused on samuti olnud osa tema haridusteest.

Kuuse asemele istutati kask, mis on kahjustajate suhtes kindlam.
Kasenoorendik on hooldatud.
Pärandkultuuri uurija Lembitu Twerdjanski andmetel märgiti selliselt raiesse minevaid üksikpuid nii tsaariajal, esimeses Eesti Vabariigis kui ka kuni 1990teni Eestis. Kännu kohale löödi kirvega sälk, mis ulatus puiduni ja kirve teises otsas oleva metallnumbriga või -tähega löödi jäljend. See võimaldas pärast kontrollida, kas raie tegemisel ei ole võetud maha märgistamata puid ehk siis toimunud metsavargust.