METSAMAJANDAJATE KONKURSS 2024 | Lambad hooldavad, hobune veab puidu välja
Tambet ja Sille Teesalu tegelevad oma metsade majandamisega hobi korras ja teevad seda suure rõõmuga. Nende peamisteks põhimõteteks on traditsiooniline maastikukujundus, säästlikkus, bioloogiline mitmekesisus ja nõustamisel põhinev metsamajandamine.
Metsakinnistud asuvad nende kodutalu lähedal, kus Tambet üles kasvas. Hiljem on nad ostnud juurde veel naabertalude maid. Pärast pikka aega välismaal viibimist naasid nad kodumaale ja alustasid aktiivselt metsatöödega, sealhulgas metsauuenduse ja hooldustööde, erinevate raiete ja maaparandusega.
Tambet rõhutab, kui oluline on maapinna ettevalmistus enne istutamist või looduslikule uuendusele jätmist. „Maapinna ettevalmistus on ülitähtis,“ ütleb ta.
2011. aastal alustasid nad kuusiku raiet, mille tuludega ehitasid uue maja. Lisaks on nad taastanud paisjärve, pidades silmas talu ajalugu. Järves olevat omal ajal ujunud Tammsaare koos näitleja Liina Reimaniga. Raiete järel istutati hobusekopli taha kased ning tehti valgustusraieid.
Siniallika kinnistul tehti enne majanduskriisi raie, mille järel nad kinnistu omandasid. Seal on istutatud kuusk üle ühe rea, ülejäänud alale jäeti looduslik uuenemine. „Käsitsi ja ise lõikame küttepuud oma ja sugulaste tarbeks,“ lisab Sille, märkides, et talvel on see mõnus töö, mis asendab trenni. Suuremate raietööde jaoks kasutavad nad aga metsaühistu abi. Sel aastal on kavas harvendusraie.
Tambet nimetab vana küpset kaasikut mändidega, mis on raiumata, oma „pangaks“, mis vajadusel tulu toob.
Viimase uuendusena on nad hakanud rakendama talu hobust hobumetsanduses, mille jaoks Tambet läbis 2023. aastal Maaülikooli hobumetsanduse kursuse. Alguses võeti ratsaponi tütrele ratsutamiseks, kuid kuna see seisis palju jõude, ehitas Tambet varustuse, millega saab metsa välja vedada ja talvel teid lahti ajada.
Nende teadmised pärinevad peamiselt kirjandusest, Metsalehest, metsaühistu konsulentidelt ja sugulastelt. „Metsaühistu on suur tugi, nad seletavad kõik lahti ka hoopis teise eriala inimesele,“ rõhutab Tambet.
Tambeti ja Sille koduaias on allikas, kust saab vett ka siis, kui talvel voolu pole – probleem, mis neil sageli ette tuleb. Läheduses on hiie tunnustega Ilumägi, mis lisab talule ajaloolist ja kultuurilist väärtust.
Nad kasutavad oma metsast saadavaid seeni ja ravimtaimi, sealhulgas chagat, mida kasvatatakse peamiselt lepal. Lisaks tegelevad nad mesindusega, jälgides, et metsas oleks mesilastele sobivaid puu- ja taimeliike.
Osa metsast kasutatakse lammaste karjatamiseks, metsaheinamaadelt varutakse neile ka heina. Nad katsetavad lammastega metsaaluse hooldamist, lastes selle loomadel võsast puhtaks süüa. Samas on nad õppinud ka vigadest – näiteks osutus probleemiks see, kui lammastele isekülvanud kased liiga palju maitsesid, ja nad vaid sarapuud alles jätsid.
