Kurjategijad muutuvad üha kavalamaks: petusõnumid tulevad otse Omniva nime alt
(100)Esmaspäeval saatsid küberkurjategijad paljude Eesti inimeste telefonidele tekstisõnumi, kus jäeti mulje, et Omniva ei saa puudulike aadressiandmete tõttu pakki kohale toimetada ja olukorra lahendamiseks tuleb vajutada lingile. Lingiga sõnum teatas: „Hea klient, Sinu toode on vale aadressi tottu lattu tagastatud. Palun uuendage oigeaegselt.“
Tegemist on pettustega ning Omniva ei ole sõnumite saatmisega seotud, kinnitas Omniva innovatsiooni- ja tehnoloogiajuht Martti Kuldma. „Palume inimestel olla tähelepanelikud ja kahtlastele linkidele mitte vajutada,“ rõhutas ta ning kutsus kõiki üles pettusest hoiatama ka oma lähedasi.
„Petturid kasutavad tehnikat, mille abil saavad nad muuta saatja nime või e-posti aadressi, et inimestele näiks nagu see pärineks usaldusväärselt allikalt, näiteks Omnivalt,“ rääkis Kuldma. „Tegelikult ei ole sõnum Omniva serveritest, vaid küberkurjategijatelt, kes on end konkreetse brändi nime taha maskeerinud.“
Esmaspäevane küberrünnak tõi kaasa ka suure pöördumiste laine Omniva klienditeeninduse poole. „Saime murelikelt ja tähelepanelikelt inimestelt ligi 2500 kõnet ja tuhatkond e-kirja,“ rääkis Kuldma.
Tema sõnul on see tänavu juba kuues sarnane rünnak ning Omniva on ainult üks paljudest, kelle identiteeti pettuste läbiviimisel kasutatakse. „Oleme inimesi teavitanud nii oma kodulehel kui ka erinevates sotsiaalmeediakanalites. Eile pöördusime koheselt ka CERTi poole, kes tegeleb riigi küberruumi seire ja intsidentide tõkestamisega. Lingi taga paiknev koduleht on raporteeritud ja Eesti klientidele tekib sinna lehele minnes hoiatus. Mõne päeva jooksul, rahvusvahelises koostöös, võetakse see leht maha,“ rääkis ta.
„Muidugi teeme rünnakute peatamiseks koostööd ka telekommunikatsiooniettevõtetega, kelle käes on kontroll kanalite üle, mille kaudu pettusi läbi viiakse ja praktiliselt ainus võimalus neile piir panna,“ tõdes Kuldma. „Telekomiettevõtete ülesanne on leida universaalsed lahendused oma klientide kaitsmiseks ja sedalaadi pettuste vältimiseks. Kui telekomiettevõtted seda probleemi ise ei lahenda, tuleb varem või hiljem surve lahenduse leidmiseks läbi regulaatorite.“