René Värk: Ukrainal on õigus rünnata sõjalisi sihtmärke kogu Venemaa territooriumi ulatuses

Ukraina on kahe ja poole aastaga registreerinud üle 130 000 sõja- ja agressioonikuriteo. Siiani on karistus mõistetud aga ainult sadakonnale inimesele. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor René Värk, kes on tegutsenud ka Eesti kaitseväe õigusnõunikuna, selgitab, mida Ukraina ja lääneriigid Venemaa vastutusele võtmiseks teevad.

Vene väed pommitasid eelmisel nädalal rahvast täis supermarketit. Alles juulis vapustas kogu maailma Kiievi lastehaigla pommitamine. Meil kõigil on meeles Butšas toimunu ja Mariupoli sünnitusmaja pommitamine. Rahvusvahelise õiguse seisukohast on tegemist raskete rikkumistega – sõjakuritegudega. Venemaa alati eitab oma süüd. Kas ja millal jõuame reaalsete süüdimõistmiste ja karistuste kandmiseni? Või on paratamatus see, et Venemaa sõjakuriteod jäävad vaid sümboolselt dokumenteerituks?

Dokumenteerima peab nagunii, sest meil peab olema tõendeid, et kedagi mingisuguses kuriteos süüdi mõista. Praegu on juba antud hinnanguid, et Ukraina sõda on üks kõige paremini dokumenteeritud sõdu ajaloos üldse. See mängib tulevikus väga olulist rolli.