20-KORDNE HINNATÕUS | Põllumaad on vähe, seda on keeruline soetada ning muutub üha kallimaks

Viimast kümnendit põllumajandusmaade turul iseloomustab jõuline hinnatõus, ning just see, samuti haritava maa üleüldine nappus võib olla põhjus, miks viimasel paaril aastal on põllu- ja rohumaadega tehtavate ostu-müügitehingute arv hakanud kahanema.

Eestis hoiab, kogub ja töötleb kinnisvaraga, sh maaga tehtavate tehingute andmeid maa-amet. Samuti analüüsitakse selles ametkonnas kinnisvaraturuga seotud suuremaid muudatusi. Uusim statistika käib 2023. aasta kohta. Sellest nähtub, et mullu tehti haritava maaga 1067 ostu-müügitehingut, mis on veerandi võrra vähem kui 2022. aastal. Üldiselt on see seletatav kogu kinnisvaraturgu tabanud jahtumisega, sest kokkuvõttes tehti eelmisel aastal kõiki kinnisvaratehinguid 26% vähem kui üle-eelmisel aastal.

Põllumaa puhul aga mängib lisaks rolli tõsiasi, et viljaka mullaga maa on alati likviidne kaup, samas on see ressurss piiratud, ning farmer, kel on maa juba enda käes, seda eriti müüma ei tõtta. Pigem soovitakse maad juurde osta, aga konkreetses piirkonnas ei pruugi seda võimalust olla.