Millised purakad! Sindi paisu lõhkumine on toonud kaasa lõhede suuruse ja arvu plahvatusliku kasvu

„Sindi paisu lõhkumine on kaasa toonud ökoloogilise läbimurde!“ kuulutab Pärnumaal asuv Naari kalatalu, eksponeerides uhkelt kaht eelmisel sügisel püütud suurt lõhekala.

„Isane hiiglaslik lõhe kaalus 14 kg ja emane 12 kg ning mõlemad olid juhuse tahtel sattunud samasse võrku. See saak oli tõesti üks vägevamaid, mis ma üle pika aja olen saanud. See on tõeline imeasi. Veel mõni aasta tagasi, enne kui Sindi pais lõhuti, ei olnud selliseid suuri kalu sügisel siinsetes vetes näha. Nüüd aga, pärast paisu eemaldamist on sellised saagid sügisel palju tavalisemad,“ märgib kalatalu.

Tõepoolest, kui pais 2018. aastal lammutati, avanes Pärnu jõgi taas täies ilus, võimaldades lõhedel jõuda ajaloolistesse kudemispaikadesse. Kuigi esiti tekitas paisu lammutamine kohalikes pahameelt, sest jõe veetase langes üksjagu, on nüüdseks selgunud, et tänu paisu lõhkumisele on kalade populatsioon Pärnu jões märkimisväärselt paranenud.

Märgatavalt on kasvanud kalade, eriti lõhede ja meriforellide suurus.

„Eriti silmatorkav on lõhede arvukuse kasv. Enne paisu eemaldamist oli Pärnu jõe lõhepotentsiaal hinnanguliselt 400 noorkala aastas. Pärast paisu eemaldamist on see arv tõusnud ligi 50 000 noorkalani aastas, mis teeb Pärnu jõest Eesti ühe suurima lõhejõe,“ selgitab Naari kalatalu Maalehele.

Populatsiooni kasvu kõrval on täheldatud ka kalade tervise paranemist, sest vaba ränne ajaloolistesse kudemispaikadesse võimaldab kaladel vältida üleasustatud tingimusi ja haiguste levikut. Märgatavalt on kasvanud kalade, eriti lõhede ja meriforellide suurus.

Talu tegemised

„Eelmisel sügisel jäädvustatud pilt toob esile lõhede märkimisväärse kasvu, mida Pärnu jõgi on viimastel aastatel kogenud. See kasv ei ole juhuslik, vaid otsene tulemus ulatuslikest taastustöödest, mis viidi läbi Sindi paisu eemaldamise raames,“ kinnitab Naari kalatalu.

Naari kalatalu on ühe pere südameprojekt, kus pereisa valitseb laineid merel, pereema loob maagiat köögis ning lapsed juhivad müügi- ja turunduslaeva. Pererahva peamiseks kalastuskohaks on Häädemeeste meri ja Pärnu laht, Pärnu jõest püütakse ka silmu.

„Viimased kaks sügist on suured lõhed muutunud väga tavaliseks nähtuseks. Samamoodi on silmusaagid pärast paisu lõhkumist märkimisväärselt suurenenud. See näitab selgelt, kui palju on see jõe avamine meie kalavarudele kaasa aidanud. Kalad saavad nüüd vabalt rännata ja kasvada ning see paistab ka saagis välja.“

Sindi pais

Sindi pais loodi 1975. aastal, et pakkuda vett kohalikule tekstiilitööstusele, mis oli toona piirkonna majanduse jaoks oluline. Tol ajal ei olnud sealsed elanikud teadlikud, et Pärnu jõgi on ajalooliselt olnud üks Eesti peamisi lõhejõgesid.

Paisu loomine sulges siirdekaladele ligipääsu umbes 90%-le Pärnu jõestiku elu- ja kudepaikadele, tuues kaasa populatsiooni märkimisväärse vähenemise. Seetõttu oli paisu eemaldamine hiljem hädavajalik samm, et taastada jõe looduslik tasakaal ja kalade rändeteed.

„Sellel on oluline mõju nii kohalikele ökosüsteemidele kui ka kalandussektorile. Ainuüksi Pärnu jõe lõhepotentsiaal on nüüd hinnatud suuremaks kui viie teise suurima Eesti jõe potentsiaal kokku, mis näitab Sindi paisu eemaldamise mõju ulatust,“ teatab kalatalu.

Ainuüksi Pärnu jõe lõhepotentsiaal on nüüd hinnatud suuremaks kui viie teise suurima Eesti jõe potentsiaal kokku.

Peale lõhede ja meriforellide arvukuse on täheldatud ka teiste kalaliikide, nagu latika ja jõeforelli, levikuala laienemist.

Pererahvas usub, et paisu eemaldamise tulemusel on kohalikel kaluritel võimalik kala paremini väärindada ning avada seeläbi rannakalandusele uusi võimalusi Eesti rannikualadel. „Meie töötleme oma saaki ise, pannes aluse jätkusuutlikule püügile. Ostes kala otse kalurilt, on kvaliteet ja hind garanteeritud ning koduköögis valminud kalatooted toovad esile Eesti autentset kalapüügitraditsiooni ja kvaliteetseid kalatooteid!“

Naari kalatalu tegemiste kohta saab lähemalt lugeda siit.

Kalade kudemistingimuste parendamise toetuse taotlusvoor kogusummas kuus miljonit eurot on avatud

Toetuse eesmärk on viia ellu kudealade taastamise programmis välja toodud olulisemad tegevused.

„Inimtegevuse tõttu on paljude kudemisalade kvaliteet halvenenud, nende pindala vähenenud ja paljud on täiesti hävinenud,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Sellest meetmest toetatavatel tegevustel on otsene hea mõju looduskeskkonnale, kuna need aitavad kaasa kalavarude taastumisele ning parandavad vee-elustiku seisu üldisemalt. Kui suudame jõgedes ja lahtedes kalade liikumise ja kudemise tingimusi parandada, siis suurendab see kalade taastootmisvõimet ning see hea mõju võimendub aja jooksul,“ selgitas Hartman.

Kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu lisas, et kalavarude hea seisundi saavutamiseks on pikaajalises vaates kõige tõhusam lahendus kindlustada kalade looduslik taastootmine koelmualade taastamise, neile ligipääsu tagamise ning kunstkoelmute loomise teel. Kalade looduslikud head kudemistingimused ja asurkondade vaba läbikäimine tagavad kalapopulatsioonide elujõulisuse.

Toetust võib taotleda riigitulundusasutus, mille tegevusala on looduskaitsetööde korraldamine riigimaal. Ennekõike on toetus suunatud Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), mis on ka varem tulemuslikult ellu viinud kudealade taastamise projekte nii paisude likvideerimisel, kudealade taastamisel kui ka kalade rändeteede avamisel.

Toetuse tingimused on kirjas PRIA kodulehel.