Koroona möllab: nädalaga on eakate haigestumine kahekordistunud, oodatakse koolialguse puhangut

Alates juuli algusest on Covid-19 nakatumine Eestis kasvanud. Viimase nädalaga on koroonahaigete arv pea veerandi võrra suurenenud, eriti suur on tõus olnud aga 80+ vanuserühmas.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova rääkis Maalehele, et eelmisel nädalal haigestus 1167 inimest ja eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 23.5% võrra. Keskmine Eesti haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 85,4.

„Haigestumus kasvas peaaegu kõikides vanuserühmades. Viimasel nädalal on täheldatud haigestumuse kasvu vanemaealiste vanuserühmades,“ tõdes Sadikova. Kõige enam kasvas koroonasse haigestumine 80-84aastaste seas: seal on haigete arv nädalatagusega võrreldes kahekordne. Sadikova lisas: „Haigestumise olulist kasvamist (üle 40% võrra) on täheldatud ka vanuserühmades 30-34, 45-49, 50-54 ja 60-64.“

Kuna viirus jõudis vanemate patsientideni, on kasvanud ka hospitaliseeritute arv, mis seni madalal tasemel püsinud. Sadikova sõnul sattus läinud nädalal koroonaviirusega haiglaravile kaheksa patsienti (eelnenud nädalal 3), kelle keskmine vanus oli 88 eluaastat.

Hoolekandeasutustes on jälgimisel jätkuvalt kaks COVID-19 kollet Lõuna regioonis, kus on kokku haigestunud 22 inimest, 8 neist eelmisel nädalal.

Terviseamet teatab: nii nagu mujal Euroopas, domineerib ka Eestis alates 2024. aasta algusest koroonaviiruse BA.2.86 variant ja tema järglased, täpsemalt alamliinid JN1 ja KP.3. „Selle variandi alamliinid on kiire levikuga, kuid ei ole seni näidanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega,“ räägib Olga Sadikoca.

Terviseamet prognoosib tema sõnul nii COVID-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrikuust, mis on tavapäraselt seotud koolitöö algusega. „Kuivõrd leidub palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult ning lainetena,“ arvas ta.

Kui koroona teeb juba üsnagi palju pahandust, siis gripihooaja algust veel täheldatud ei ole. „Mõned üksikud üksikud juhud on registreeritud, kui haigestumuse tõusu veel ei ole,“ rääkis Sadikova.

Keda vaktsineeritakse tasuta COVID-19 vastu? Miks? Kus?

Vastas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova

COVID-19 vaktsineerimissoovitused 2024/2025 sügistalvisel hooajal:

Keskenduda COVID-19 vastasel vaktsineerimisel järgnevatesse sihtrühmadesse kuuluvatele lastele ja täiskasvanutele tingimusel, et viimasest vaktsineerimisest või haiguse läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud* või inimene ei ole siiani vaktsineeritud või haigust läbipõdenud:

• 60-aastased või vanemad inimesed;

• sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saaja,

• ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saaja ja kogukonnas elamise teenuse saaja;

• rasedad;

• inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda.

Riskirühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele pole vaktsineerimine vajalik. Sihtrühma välistele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud. COVID-19 vastane immuniseerimine tagatakse ka tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutustes töötavale personalile.

Riskirühmade vaktsineerimine on tasuta. Riskirühmade vaktsineerimine toimub eelkõige perearstikeskustes, haiglate ja erakliinikute vaktsineerimiskabinettides. Sellegipoolest on teatud riskirühma kuuluvad inimesed rohkem haigla vaateväljas ning nende vaktsineerimine võib olla mõistlik korraldada haiglatingimustes.

* Vaktsineerimisel kasutada vanusele sobivat vaktsiini Comirnaty JN.1 alljärgnevalt:

• üle 5-aastaseid riskirühma kuuluvaid isikuid vaktsineerida ühe doosiga olenemata sellest, kas ta on varasemalt vaktsineeritud, COVID-19 haigust põdenud või mitte.

• varasemalt COVID-19 vastu vaktsineerimata või COVID-19 läbi põdemata 6 kuu kuni 4- aastaste riskirühma lastele tuleb manustada kolm doosi vastavale vanusrühmale mõeldud vaktsiiniga lähtudes ravimi omaduste kokkuvõttes toodud intervallidest.

• varasemalt COVID-19 vastu vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud 6 kuu kuni 4-aastaste riskirühma lapsi vaktsineerida ühe vaktsiinidoosiga alates 6 kuu möödumisel viimasest doosist või COVID-19 läbi põdemisest.

• COVID-19 vaktsiini võib manustada gripivaktsiinidega samaaegselt või ükskõik millise intervalliga.