Võtmeheinu otsimas

Ei ole just palju neid, kes oma silmaga näinud võtmeheinu. Iseäralikke, üpris peidulise eluviisiga sõnajalgtaimi. Olemuselt nad päris sõnajalad polegi ja neid arvatakse olevat arenguloolt sõnajalgadest vanapärasemad.

Ka võtmeheinte väljanägemine erineb sõnajalgade omast: eosed ei teki lehtede alaküljele nagu enamikul sõnajalgadel, vaid valmivad kobaratena eraldiseisva leheharu otsas.

Kui veidi süstemaatikat puudutada, siis võtmeheinad kuuluvad eraldi ebakeerdlehikute alamklassi, maokeelelaadsete seltsi ja maokeeleliste sugukonda. Niisiis on ka maokeel nende sugulane. See on võtmeheintest mõneti sagedasem, levides rohkemaarvuliselt Lääne-Eestis. Mõnel niidul on maokeeli vahel lausa murdu. Aga kuna nad on tagasihoidliku olemisega, siis sulanduvad ümbritsevas rohustus üsna märkamatuks.