ARVUSTUS | Kuidas leida õnn? Ega Triin Tammerti raamatust täpselt aru saagi...

Raamatu idee – naine läheb maale elama, ehitab maja ja leiab ennast – on kaunis ja paljutõotav. Väärtust lisab tõsiasi, et kogu kupatus põhineb tõsielul. Ent sügavusest, mis aitaks lugu uskuda ja peategelasega samastuda, jääb ikkagi puudu.

Triin Katariina Tammerti raamat „Kaneelimaja ja paradiisiaed“ tõotab veenvat, suviselt kerges marinaadis enesearengulugu, bildungs-romaani. Juba roosadest kaantest on aimata idülli sumedas vananaistesuves: tulest läbi käinud protagonist istumas viinapuuväätidest põimunud troonil, käte vahel aurav kaneelilõhnaline kakao, ja kõnelemas oma põhjapanevat lugu.

Kui tore, mõtlesin ma, ilmununud on kodumaine variant bestsellereist nagu „Toskaana päikese all“ või „Söö, palveta, armasta“, mis on lohutanud ja innustanud naisi kogu maailmas. Lihtsustatult on need lood, kus naine ei tea, mida teha, aga siis läheb kuhugi, teeb midagi, elab läbi mingeid asju, ja leiab viimaks mõnusa olemise, on korraga küps ja tark. Sellises loos on pinget, arengut, lahendust.