„Ma olen 60aastane, invaliid. Käin tööl, tulen õhtul koju, tahaks lihtsalt oma aias vaikust ja rahu nautida, aga ei saa. Need treeningud ei ole ju vaiksed. Eile õhtul alles oli – hakkas hõikumine jälle pihta: „Hopp! Sa oled tubli!“ Ja koerad ju hauguvad. Miks ma pean seda õhtust õhtusse kuulama? Millal siis minu aeg on? Ma olen nii vana juba, ma olen eluaeg siin elanud. Ma ei saa oma kodunt ära minna,“ räägib Kalam.