Eelmisel sajandil oli kartulivõtt maarahvale sügisel üks olulisemaid töid, sest kartul oli peatoidus mitte üksnes inimestele, vaid ka loomadele. Seetõttu olid kartulipõllud nii ühismajandeis kui ka kodudes üüratud ning kartulivõtule kaasati kõik pereliikmed, sugulased ja kolhoosides käis abiks ka linnarahvas n-ö šefluse korras.