Muuseumis on tanuseen just oma haisu tõttu välja pandud pleksiklaasist katte alla, kuid huvilised saavad soovi korral siiski tema iseloomuliku aroomiga tutvuda. Kui algselt pandi välja viis munastaadiumis tanuseent ning kaks täiskasvanud viljakeha, siis juba ühe ööga on kaks viljakeha end suureks kasvatanud. Nii saavad külalised mängida ennustusmängu – mitu muna on alles, kui näitusele jõuate?

Tanuseent tuleb tema haisu tõttu hoida pleksiklaasist katte all.

Hariliku tanuseene üheks omapäraks ongi tema kasvukiirus, mis võib ulatuda isegi 5 millimeetrini minutis. Täiskasvanud seenel on õõnes poorne jalalaadne retseptaakul, mille tipus oliivikarva tanu meenutav limane gleeba. Raipehais on seene jaoks eluliselt oluline, kuna meelitab ligi kärbseid, kes kiirelt limase tanu ära söövad ja nii seeneeoseid edasi levitavad.

Eestis on harilik tanuseen üsna tavaline ja kui on kuum suvi, esineb teda metsades massiliselt. Eriti meeldib talle elada leht- ja okasmetsades, samuti põõsastikes. Tanuseent võib kohata juunist oktoobrini.

Lillkapsas

Nädalavahetusel jõudis näitusele Laulasmaa metsadest ka „lillkapsas“ ehk kollane harik, kes kasvab toreda lihava põõsana, meenutades oma kujult koralli. On hea teada, et noorena on tegemist maitsva söögiseenega, mis ei vaja isegi kupatamist. Vanalt muutub seen aga kibedamaitseliseks.

Kollane harik metsas.
Kollane harik näitusel.

Praegu käib ka terviseameti mürgistusteabekeskuse kampaania „Kui kahtled, ära korja!“. Sellega seoses kutsub loodusmuuseum kõiki enne metsaminekut seenenäitusele, et selgeks teha või meelde tuletada, millised on söödavad, mittesöödavad ja mürgised seeneliigid. Neist viimased jäta metsa ja korja ainult neid seeni, mille söömiskõlblikkuses oled kindel! Mürgistuskahtluse korral helista infoliinil 16662 ja järgi antud juhiseid. 

Eesti loodusmuuseumi seenenäitus toimub kuni selle pühapäevani, 22. septembrini. Muuseum on avatud kell 10–18.