Kuidas põldjalakast sai väikselehine jalakas

Vahel võib juhtuda, et soetad puukoolist istiku, mis aga sirgub hoopis millekski muuks kui algsel etiketil kirjas. See võib pettumuse valmistada, ent võib ka hoopis toreda üllatuse pakkuda.

Nõnda juhtus ka mul. 14 aasta eest sain põldjalaka (Ulmus minor) omanikuks. Põldjalakas on tore, üks kolmest Euroopa pärismaisest jalakaliigist, mille levila ulatub Eestile üsna lähedale: Ojamaale ja Lõuna-Leeduni.

Kuid mõne aasta pärast tekkis esimene kahtlus. Põldjalaka lehed on siiski suuremad kui selle, vaid 4-5 cm pikkused. On vast tegu mingi aedvormiga? Leppisin selle oletusega ja rohkem asja üle ei mõelnud. Vaid niipalju tegin, et kolisin istiku aiaserva suurte puude alt täispäikselisele heinamaalapile ja seal ta elas aastaid oma tähelepandamatut elu. Harva, peamiselt niites, jäi pilk põgusalt sellele puuhakatisele ja pähe turgatas võrdlus tselkvatega, just sarnased väiksed lehed on tal.